Jõgeva hooldekodus on praegu 63 inimest, neist 20 Jõgeva linnast, kellest 14 kulud katab linn, ja 7 Jõgeva vallast. Jõgevamaalt on kokku 52 inimest ja väljastpoolt maakonda 11.
Hooldekodu majandab ning teenust osutab rentnikuna osaühing Jõgeva sotsiaalkeskus Elukaar. Ettevõtte juhataja Kalle Piiskoppel ei näe põhjust hooldekodu müüa. ?Äriühing pole kehvas seisus,? kinnitas ta.
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsev kinnitas, et hooldekodu osakute võõrandamise või mittevõõrandamise otsustab linnavolikogu.
Järgmises volikogus suurendatakse Jõgeva Sotsiaalkeskuse Elukaar osaku väärtust 3 miljoni krooni võrra. ?See pole tingimus müügiks,? märkis linnapea.
Äriühing peaks ise toime tulema
Tema sõnul on Sotsiaalkeskuse Elukaar operaatorfirmal praegu osakapitali 40 000 krooni. Linn tahab rentnikule üle anda kinnistu, mis koosneb hoonest ja 13 000 ruutmeetrisest krundist. Nimetatud vara turuväärtuseks hindas kinnisvarafirma AS Tõnisson Kinnisvarakonsultant 3 miljoni krooni.
?Äriühingul on siis piisavalt tagatiseks vara, et vajadusel minna panka ja küsida investeeringuteks laenu. Linn ei hakka rahastama sotsiaalkeskust oma rahakotist, äriühing peab ise toime tulema,? rääkis linnapea.
Ta märkis, et koha maksumus hoolekandeasutuses peab sisaldama kõiki kulutusi, sealhulgas ka kulutusi hoonekarbile. Niiviisi saaks koguda raha hoone renoveerimiseks. Mis võib tähendada kohamaksu mõneprotsendilist tõusu, millega teenuse hind muutub õiglaseks ja Jõgeva linn ei pea edaspidi hoone renoveerimiseks peale maksma.
Hoolekandeteenust on maakonnas vaja
Maavanem Aivar Koka hinnangul on hoolekandeteenust maakonnas vaja. “Linn ei tohiks ainuisikuliselt langetada otsuseid, mis puudutavad tervet maakonda,? sõnas maavanem.
Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Monika Aasa ütles, et seadus ei võimaldanud omal ajal hooldekodu mitme omavalitsuse omandiks kinnitada. ?Et hoone asus Jõgeval, sai omanikuks linn,? tunnistas Aasa.
Tema hinnangul tekiks sotsiaalkeskuse müügiga veel üks probleem, mida kindlasti tuleks arvestada. ?Nimelt soovib uus omanik oma investeeringult ka tagasi teenida. Kuid hoolekandeteenus pole selline koht, kus korralikku kasumit teenida. Hind kujuneks nii kõrgeks, et omavalitsused ega eraisikud suudaks selle eest tasuda,? tõdes Aasa.
“Kui Jõgeva linn teataks omavalitsuste liidus paar aastat ette, et kavatseb hoolekandeteenusest loobuda, saaksid vallad oma hoolekandeasutused rajada. Samas oleks see majanduslikult üsna ebaefektiivne, iga vald ei tule hooldekodu ülalpidamisega toime, seetõttu saigi tookord loodud maakondlik Sotsiaalkeskus Elukaar,” rääkis Monika Aasa.
Hooldekodu müügi korral saaks linn vanurite hooldusteenust osta ka Jõgeva haiglalt. Osa valdasid on hakanud endale ise hooldekodusid rajama. Mõnda aega on näiteks Jõgeva vallas räägitud Laiuse pastoraadist kui võimalikust vanurite hooldekodust. Oma hoolekandeasutust on pidevalt laiendanud ka Tabivere vald.
Jõgeva sotsiaalkeskus Elukaar valmis 1996. aastal maavalitsuse initsiatiivil. Et maavalitsusel polnud otstarbekas tegeleda vanurite hoolekandega, mis seaduse järgi on omavalitsuste ülesanne, anti hooldekodu Jõgeva linnale tasuta üle. Osaühingu Jõgeva Sotsiaalkeskus Elukaar 100 protsendiline omanik on Jõgeva linn.
HELVE LAASIK
