“Kõigepealt puhkan ja ravin ennast, siis hakkan tööd otsima,” teatas Jüri Ütt, kel oleks tuleva aasta 1. juulil täitunud 30 aastat avalikku teenistust.
“See on küllalt piisav aeg, et anda noorematele võimalus end uue struktuuri koosseisus teostada,” lisas ta. Eelmisel nädalal sai mees 55-aastaseks.
Seoses infotehnoloogia kiire arenguga pole koondamised maksuameti süsteemis edaspidigi välistatud.
Käesoleva aasta algusest nimetati kohalikud maksuametid ümber maksukeskusteks. Lähiajal reorganiseeritakse need büroodeks. Teenindusbüroo ülesandeks jääb põhiliselt maksumaksjate teenindamine. Osaliselt hakatakse tegelema ka käibemaksu tagastamise kontrolliga. Samuti jääb Jõgevale osa revidente ja maksude sissenõudlusala töötajaid, kes hakkavad alluma Tartu Maksukeskusele. Praegu töötab Jõgeva Maksukeskuses 22 inimest. Büroo koosseisus saab tööd 9 inimest, lisaks need, kess Tartu alluvuses tööle hakkavad.
E-maksuamet areneb jõudsalt
“Algav maksuameti reform tundub olevat poliitiline otsus. Seda, missugune saab olema reformi efekt ja kuidas see tegelikkuses välja kukub, on täna väga raske prognoosida. Selge on see, et reformi peaeesmärgiks on maksumaksjate teenindamise parandamine. Inimeste teenindamise asukoht aga ei muutu, sest maksumaksjaid teenindatakse Jõgeval edaspidigi. Tahab ju inimene ise veenduda oma maksualaste andmete hetkeseisus ja saada silmast silma konsultatsiooni. Tulevase büroo ülesandeks jääb samuti maksumaksjate koolitamine kõigis asjassepuutuvates küsimustes,” märkis Jüri Ütt
Tema sõnul on e-maksuamet väga kiirelt edasi arenenud ja võidab üha enam maksumaksjate poolehoidu.
Jõgevamaa on olnud traditsiooniline põllumajanduspiirkond ja oleks tore, kui siinmail säiliks selline põllumajandustootmine, mis ka toodangut annab. Jüri Üti sõnul ei teeks paha, kui maakonda rajataks uusi tööstusettevõtteid. Muutub ju põllumajandustootmine järjest intensiivemaks, kus inimtöö tehakse ära masinate ja automaatseadmete abil.
Sealt on vabanenud ja vabaneb ka tulevikus palju tööjõudu, kellele tuleks kohapeal rakendus leida.
Pankrotistusid õigel ajal
“On küll kummaline öelda, kuid oma õnnestumiseks pean ma põllumajandusettevõtete pankrotilaine õigeaegset ajastamist, seda tingimustes, kus olid tekkinud kõik eeldused põllumajandustootmise jätkamiseks Pankrotilaine oli kasulik kõigile, sest see toimus majanduslikult sobivas olukorras, kus tosina jagu pankrotistunud põllumajandusettevõtteid leidsid tekkima hakanud konkurentsitingimustes uued omanikud. Ja uute omanike käe all jätkasid nad toomist samas mahus. Nii säilis ka piirkonna maksepotentsiaal. Oli lihtsalt tegemist turuolukorraga, kus ühele tervikvarale leidus mitu ostjat. Näiteks oli see nii endise Lustivere majandi puhul, mille omandas Lakto. Kuid kahjuks tuleb tõdeda, et mõnede põllumajandusettevõtete pankrotiprotsessid ebaõnnestusid. Vara müüdi paljudele ostjatele ning tootmine lõppes. Näiteks oli see nii Voorel ja Kuremaal, konkreetsemalt OÜ Kaude puhul,” kõneles Jüri Ütt.
“Maksude maksmisel kasutatakse nii-öelda maksude optimeerimise terminit. Läbiviidud revisjonidega on maksupettusi aga välja toodud. Loota võib, et need pettused tulevad varem või hiljem päevavalgele ja nendega tegelejate suhtes rakendatakse sanktsioone. Jõudsalt areneb ka pettuste avastamise abimees ehk infotehnoloogiline tugi, sest nende abil leitakse maksupetturid kergesti üles. Juba praegu mängib infotehnoloogia olulist rolli kontrollitavate ettevõtete valikul, ” nentis Ütt.
Põllumajandusülikooli haridusega ökonomist Jüri Ütt töötas pärast EPA lõpetamist aastatel 1972-1974 Kuremaa Sovhoostehnikumis põllumajandusettevõtete ökonoomika organiseerimise ja ka matemaatika õpetajana. 1975. aasta 1. juulist alates suunati ta Jõgeva rahandusosakonna juhatajaks ja alates 1990. aastast töötas ta Jõgevamaa maksuameti direktorina.
RAIVO SIHVER
