Hiljuti üheksakümne viie aastaseks saanud Jõgeva Majandusühistu on arendanud aastakümneid ühistegevust nii kaubanduses kui ka sellega seotud eluvaldkondades ning tõestanud ühistuliikumise perspektiivikust nii möödanikus kui ka tänapäeval.
Ettevõtte aastapäeval meenutati vanu aegu.
Majandusühistu juhataja Toomas Vahur rääkis Jõgeva kultuurikeskuses peetud aastapäevakõnes ettevõtte loomisele aluse pannud ühistuliikumisest, mis moodustab osa meie aja- ja kultuuriloost.
Esimene ühistu aastal 1866
“Esimene ühistu loodi 1866 Tallinnas, kuid ei jäänud kauaks püsima. Esimene Eesti tänapäeva mõttes tarbijate ühistu loodi Antslas 1902. aastal. Jõgeva Majandusühisus asutati 1919. aasta 25. oktoobril Jõgeva vallamajas vallasekretär Oskar Sarneti algatusel. Liikmeid oli algul nelikümmend neli. Ühisuse loomine on paljus seotud Jõgeva linnna ajalooga. Nimelt sai Jõgeva 1919. aasta 13. oktoobril aleviku staatuse.
Ajaloodokumentidest on teada, et esmalt kauples ühisus kõige tarvilikumate kaupadega, milleks olid sool, suhkur, petrool, vankrimääre ja rauakaubad. 1921. aasta lõpuks kasvas kaubakäive neljakordseks ja hakati müüma ka põllumajandussaadusi, teravilja, lina, linaseemet. Samal aastal paigaldati majandusühistu kauplusse telefoniaparaat. 1922. aastal valmis ühistul kahekordne kivimaja, kus 1923. aasta 2. jaanuaril peakauplus avati,” rääkis ettevõtte juht minevikust.
“Majandusühistu reageeris ka muutlikule majanduselule. Kriisiperioodil ja seoses viljaikaldusega laenati põllumeestele seemnevilja ja jõusööta. Esimesed harukauplused avas majandusühistu aga 1933,” rääkis ta.
Müüjaõpilaseks Leeni poes
Jõgeva Majandusühistus ja selle eelkäijaorganisatsioonides on ikka töötajaid ühelt ametikohalt teisele edutatud. Hilisem Jõgeva Tarbijate Kooperatiivi aseeesimees Valve Zopp alustas 1956. aastal müüjaõpilasena Jõgeval lihakaupluses.
“Seda kauplust kutsuti Leeni poeks, sest müüjat hüüti Lihapoe-Leeniks. Liha varuti minu mäletamist mööda nii majanditest kui ka eraloomapidajatelt. Seda jätkus piisavalt. Töö sain kiiresti selgeks, sest müüja jaoks on kõige olulisem põhjalikult kaupa tunda ja ostjate vastu lahke ja abivalmis olla. Küll aga arvan, et kaubanduses edukalt toime tulemiseks on kõige parem sellel alal maast madalast alustada. Kui liiga ruttu juhtivale kohale saada, võib kogemusi nappida.”
Üheks meeldejäävamaks sündmuseks tänase Jõgeva Majandusühistu käekäigus nimetas Valve Zopp toidukaupluse “Tervis” ehitamist Jõgeva kesklinna.
Masinapargis poolsada autot
Ajaloost on teada, et 1934 ostis majandusühistu esimese kolmetonnise kandejõuga veoauto International.
Mitmed kunagised ja tänased majandusühistu autojuhid osalesid ka aastapäevapeol.
“Tulin tööle 1966. aastal, kõigepealt hakkasin sõitma veoautoga GAZ AA. Vedasin kaupa rajooni kauplustesse. Neljakümne tööaastaga sõitsin läbi kaks-kolm autot. Kui masinat hoida, siis need peavad ka omajagu vastu,” rääkis mõned aastad tagasi pensionipõlve pidama jäänud Lembit Maidla.
Majandusühistus hoidis teda tema enda sõnul pikalt paigal sõbralik töökollektiiv. Maidla mäletamist mööda on Jõgeva Majandusühistu masinapargis olnud maksimaalselt poolsada autot.
Remontis külmutustehnikat
Kaitseliidu Jõgeva maleva looja ja kauaaaegne malevapealik Ants Nurk töötas aga Jõgeva Majandusühistus külmtehnika remontijana. “Tegin seda tööd aastatel 1961-1992. Hooldada ja remontida tuli kogu Jõgeva Tarbijate Kooperatiivi kaubandustehnikat. Oli ka veidi välismaist, kuid põhiliselt pärines külmutustehnika Nõukogude Liidust. Vastupidavus olenes aga ka sellest, millises NSVL tehases midagi valmistatud oli. Riketeks pidi aga alati valmis olema. Kui tehniline hool tehtud, ei saanud veel kindel olla, et mõnda äpardust ei juhtu. Mõnikord tuli ka öösel remontima sõita, kui kondiitritel tainasegaja katki läks. Öiseks tööks olid sageli ka korrastamised ja remontimised meie külmhoones, mis paiknes kaupluse “Tervis” keldrikorrusel.”
Populaarne ostupaik
1993. aastal avatud Jõgeva kaubahalli esimeseks juhatajaks sai praegune Jõgeva abilinnapea Ants Prii.
“Kui tööle asusin, tuli Jõgeva kaubahall esmalt valmis saada, sest ehitus oli veel pooleli. Polnud ka sisustust. Avamistähtaeg aga lähenes. Kui kaubahall avati, hakati kohe aktiivselt ostma. Ostjate arv oli märksa suurem, kui algul prognoosisime.
Kaubahalli võibki pidada esimeseks nüüdisegseks poeks Jõgeval, kus hakati tähelepanu pöörama ka kaupade tänapäevasele väljapanemisele,” meenutas ta.
Jõgeva Tarbijate Kooperatiivi ja Jõgeva Majandusühistu kauaaegne juht Jaan Päeva kinnitas, et ühistu tegevusala on olnud märksa avaram kui kauplemine ja toitlustamine. “Ettevõttel on olnud leivakombinaat Jõgeval, leivatööstused Mustvees ja Kallastel, puidutööstus Jõgeval, nahatsehh Tabiveres.”
“Ühistegevus võiks tänases Eestis märksa tegusam ja mitmekesisem olla. Rahvast on ju vaja kaasata oma igapäevaelu üle aktiivsemalt otsustama,” toonitas Päeva.
</font>
1979. aastal valmis Jõgeva Majandusühistul Uuel tänaval kotertelamu, mida mõned vanema põlvkonna inimesed tänaseni kunagise juhi järgi “Päeva majaks” kutsuvad.
Jõgeva linnapea Aare Olgo märkis oma tervituskõnes, et Jõgeva Majandusühistu peaaegu sajandipikkuse ajalooga on mitte ainult piirkonna ettevõtlusajaloo kujundaja ja edasiviija, vaid ka silmpaistev panustaja paikkonna ja kogu Eesti kultuuriellu.
“See on ettevõte, kus nähakse märksa kaugemale oma igapäevatöödest,” ütles linnapea.
i
JAAN LUKAS
