Jõgeva maakonnas pidasid liiklejad end hästi üleval

Eile toimusid viiendat korda liiklustalgud. Politseinikud mõõtsid kiirust ja rahustasid liiklust üle Eesti, ka Jõgeva maakonnas.


„Iga aastaga panustavad inimesed liiklustalgutesse üha rohkem ja märgitakse enam kohti, kus korralikele liiklejatele kihutajad muret tekitavad,“ ütles Politsei- ja Piirivalveameti politseimajor Sirle Loigo. „Kui eelmisel aastal märgiti pigem kohti oma kodu vahetuses läheduses, siis sel aastal toodi rohkem välja tiheda liiklusega magistraale.“

Kaardirakendus sai peaaegu 2000 teadet ohtlikest kohtadest, kus kaasliiklejad kipuvad gaasipedaali kuritarvitama. Suurem enamus neist Tallinnas ja Harjumaal, kümnendik oli Tartu maakonnas. „Maakondade lõikes laekus kõige vähem teateid saartelt,“ ütles Loigo. Jõgevamaal oli kohti, kus kihutamine inimestele muret valmistab, ligi nelikümmend.

Lisaks kiiruseületamistele anti teada ka muudest liiklusega seonduvatest murekohtadest – liiklusmärkide eiramisest ja valesti parkimistest.

Jõgeval mõõtsid politseinikud kiirust Piibe maanteel linna piires ja Vaimastveres. Põltsamaa omad peamiselt Tallinn-Tartu maanteel.

„Ega meie eesmärk padutrahvimist korraldada ei ole,“ ütles Jõgeva piirkonnapolitseinik Steven Kaio. Sellest hoolimata jõudis esimene kiirustaja vaevalt edasi pääseda, kui kohe uus silmapiirile ilmus.

„Et selle aasta jaanuarist on kehtestatud uus kord ja vähemtähtsate rikkumiste eest nagu kiiruse ületamine kuni 20 kilomeetrit tunnis, saab määrata hoiatusmenetlusega trahvi 3 eurot piirkiirust ületatud kilomeetri kohta tunnis. See ei lähe ka karistusregistrisse ja meie politseiautos hiljem neid rikkumisi ei näe. Kui kiirust ületatakse rohkem kui 21 kilomeetrit tunnis, alustatakse juba väärteomenetlust ning need trahvid on tunduvalt suuremad,“ rääkis Steven Kaio.

Politsei oli kiirustajate suhtes tavapärasest tähelepanelikum terve päeva, kuid poole neljaks oli kogunenud seitse hoiatustrahvi, alustatud kaks väärteomenetlust ja vesteldud 34 juhiga, kelle kiirus ületas küll lubatu, kuid mitte olulisel määral.

„Kõige enam põhjendasid juhid kiiruse ületamist kiirustamisega. Teine valdav põhjus oli hajameelsus,“ ütles Kaio.

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus