Arhiivi ajalugu maakonnas on olnud üsnagi kirev. Praeguse Jõgevamaa territooriumile moodustati 1954. aastal kolm arhiivi ? Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee. Jõgeva arhiivi esimeseks juhatajaks (1954-1956) sai Eha Kaha. Seoses haldusreformidega likvideeriti 1959. aastal arhiiv Mustvees ning säilikud toodi üle Jõgevale. 1963. aastal kadus ka Põltsamaa rajoon ja sealne arhiiv suleti. Kogud jäid siiski Põltsamaale 1992. aastani, sest Jõgeval puudusid nende hoidmiseks ruumid.
Algul kimbutas ruumipuudus
Algusest peale kimbutas Jõgeva arhiivi ruumipuudus. Veel 1955. aastal teavitati Tallinnas asuvat arhiivide osakonda, et Jõgeval arhiiviruumid puuduvad. Lõpuks saadi need kahekordsesse kivimajja Nõukogude (Pargi) tn 3, kus oli kasutada 2 tuba.
Ajapikku saadi ruume siiski juurde ning 1963. aastal oli hoidlaid kokku 5. Need asusid kahjuks kõik keldrites ja ei vastanud tingimustelt arhivaalide hoidmise nõuetele.
1968. a telliti tolleaegse juhataja Õnnela Seppa (1956-1969) initsiatiivil “Eesti Kommunaalprojektist” V. Kingissepa (Suur tn) 20 hoonele arhiivi juurdeehituse projekt, mis jäi kahjuks teostamata.
Suur tn 20 jäi arhiivi peamiseks koduks kuni 1993. aastani, mil see tagastati endisele omanikule. Hoidlad olid endiselt linnas erinevate hoonete keldrites laiali. Aastatel 1970-1991 juhtis arhiivitööd Jõgeval nüüdseks manalateele läinud Silvia Ränk.
Pingelised kümme aastat
Taasiseseisvunud Eestis reorganiseeriti senine arhiivide peavalitsus Eesti Vabariigi Riiklikuks Arhiiviametiks. Kohalikud arhiivid muudeti 1991. aastal ümber maakonna arhiivideks. 1990-ndate algusaastad olid arhiividele väga töörohked ja vastutusrikkad. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine omanikele, maa tagastamine või kompenseerimine, uus kord pensioniõigusliku tööstaa?i arvestamisel, tööaastate kandmine RKO arvestuskaartidele – kõik see tõi kaasa tohutu töökoormuse kohalike arhiivide töötajatele.
Kui 1989. aastal tuli aastas kokku lahendada 440 arhiivipäringut, siis 1993. aastaks oli see arv viiekordistunud.
Nendel pingelistel aastatel (1991-2000) juhtis Jõgeval arhiivitööd Elina Sammul, kelle aktiivse tegutsemise tulemusel koliti lõpuks 1993. aastal Roosi tn 3a asuvasse majja. Siin tehti 1990. aastate teisel poolel ka ulatuslik remont. Hoone Staadioni tänava poolse osa töökoja ja garaa?iruumid ehitati ümber arhiivihoidlateks.
1,3 kilomeetrit arhivaale
Viimane suurem ümberkorraldus Eesti arhiivisüsteemis toimus 1999. aastal, kui loodi Riigikantselei haldusalas tegutsev iseseisev valitsusasutus Rahvusarhiiv, mille ühe struktuuriüksusena tegutseb ka praegune Jõgeva Maa-arhiiv.
Praeguseks võib arhivaarina töötada ainult kutseeksami sooritanud inimene.
Jõgeva Maa-arhiivi ajalooga saab põhjalikumalt tutvuda meie veebileheküljel aadressil http://www.ra.ee/jogeva
Jõgeva Maa-arhiivi hoidlates on käesoleva aasta 1. veebruari seisuga 436 arhiivifondi 158 802 säilikuga. Kokku on meie riiulitel 1,3 kilomeetrit arhivaale.
Peale arhivaalide hoidmise ja säilitamise on tänapäeval avaliku arhiivi teised tähtsamad ülesanded Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivate arhivaalide kogumine, hindamine, arhiivijärelevalve ja klienditeenindus ehk vastamine päringutele ning uurijate teenindamine.
Arhiivijärelevalve on meetmete süsteem, millega Rahvusarhiiv kontrollib asutuste asjaajamise, dokumendihalduse ja arhiveerimise vastavust kehtivatele õigusaktidele.
Teisalt on arhiivijärelevalvel väga suures osas ka nõustav roll. Me ei tule asutust mitte üksnes kontrollima vaid ka abistama, sest korras asjaajamine ja dokumendihaldus tagavad, et 20 aasta pärast jõuavad arhiivi eeskirjade kohaselt korrastatud arhivaalid.
Jõgeva Maa-arhiivi järelevalve all on 140 riigi – ja kohaliku omavalitsuse asutust. Tänavu teeme kohapeal järelevalvet 16 asutuses, kuid alati on kõik oma küsimuste ja probleemidega maa-arhiivis teretulnud.
Arhiivipäringuid oli möödunud aastal 303, kuid tänavu on oodata suuremat arvu, sest palju tööd on juurde toonud aasta alguses vastu võetud tegevuse lõpetanud Jõgevamaa Hooneregistri arhivaalid. Igal aastal käib arhiivis ka paarkümmend ajaloouurijat.
Praegu on maa-arhiivis kolm töötajat – pikaajalise arhiivitöö kogemusega fondihoidja Siiri Laeva, noor spetsialist Kaire Põllu, kes valmistub sügisel arhivaari kutseeksami sooritamiseks ja maa- arhivaar.
Jõgeva Maa-arhiivi sünnipäeva tähistame 8. juunil kell 11 avatava väikese näitusega teemal “Jõgevamaal moodustatud esimeste kolhooside üld- ja juhatuse koosolekute protokolliraamatud” maa-arhiivi kogudest. Näituse avamispäeval pakume kõigile külalistele sünnipäevakohvi ja kringlit. Näitus jääb külastajatele avatuks 11. juunini.
VIIVE MAASALU
maa-arhivaar
