Jõgeva lõviklubi korraldas Metsatarekeses koolituse

Laupäeval, 12. oktoobril, Lionsi liikumise heateopäeval, mis tänavu pühendati keskkonnatemaatikale, korraldas  Jõgeva Lionsi klubi koolituse Siimusti lastekeskuse Metsatareke lastele. Külas oli Jõgevamaa aasta koolitaja 2018 tuntud loodusmees Vahur Sepp. Õppepäeval tehti jalutuskäik metsas ja loengul peremajas Silvi õpiti tundma erinevaid metsloomi.


Õpperingkäigul Vahur Sepa juhendamisel vaadati  Siimusti ümbruse metsas üle kõik selles kasvavad puuliigid, uudistati ka põõsaid ja teisigi taimi. Sepp rääkis sellestki, kuidas metsas liikuda nii, et mitte rikkuda loodust ega endast prahti maha jätta.

Tubasel koolitusel tutvustas Vahur Sepp lastele erinevate metsloomade nahkasid, sarvi ja kihvasid. Põrandale pani ta karunaha, millel poisid ja tüdrukud istet võtsid.

„See karu sai kütitud sellel põhjusel, et ründas mesitarusid,” ütles Sepp. „Jahti karudele, ilvestele ja huntidele peetaksegi suurkiskjate ohjamiseks ja looduse hoidmiseks tasakaalus,” rääkis ta.

Demonstreerides kährikunahka, rääkis Vahur Sepp humoristliku loo sellest, kuidas kährik teeskles surnut. „Üks jahimees märkas teel kährikut ja arvas, et looma elutee on lõppenud.  Autos oli kährik aga üles ärganud ja kõik seadmed ning istmekatted läbi närinud ning minema jooksnud. See mees pole ka enam jahimees, sest naine ütles talle: „Vali, kas mina või kährikud”.”

Veel, lisas Sepp, et kährik on Eesti oludes võõrliik ja võõrliigid nii loomade kui taimede osas pole teretulnud. 

Rääkides mäkradest, kes arstist kirjaniku Helvi Jürissoni loodud laulus „Mägra maja” kährikute kui loomaliigi nn majanduspagulaste tõttu kannatasid, ütles Sepp: „Mäger talvel magab. Praegu sügisel peab ta end aga rasvaseks sööma.”

Et loeng atraktiivsem oleks, esitas looduskoolitaja uut nahka, esitades lastele küsimuse, mis loomaga tegemist. Hundinahk tunti kohe ära. Üsna ligilähedaselt teati ka huntide arvu Eesti metsades, milleks on 150 kuni 250 isendit. Üks poiss küsis, kas hunti saab kodus koera asemel pidada. Vahur Sepp vastas, et ei saa, sest kui hunt kasvab täiskasvanuks (kahe aastaseks), hakkab ta inimest ründama.

Veel said lapsed teada, et rebase põhiliseks toiduks pole mitte kanad, vaid hiired. Rebasel on ka kavalust, kuidas hiiri lumekooriku alt kätte saada.

Vahur Sepp imiteeris vastavate seadmete abil ka loomade hääli, mida jahimehed kasutavad loomade lähemale meelitamiseks. Hästi teati vastust ka küsimusele, mis elukas on metsas inimesele kõige ohtlikum. Õige vastus on puuk, sest metsloomad inimest üldreeglina ei ründa.

„Metsatarekese lastel on looduse teemadel piisavalt avar silmaring, suur huvi ja aktiivne uudishimu,” kiitis Vahur Sepp oma kuulajaid.

Lastekeskuse lapsed andsid Vahur Sepale ja Jõgeva Lionsi klubile üle tänumeene ja tänukirja  tekstiga „Lastele  toredate emotsioonide pakkumise eest heateopäeval”. Tänukirjal on Siimusti lastekeskuse Metsatareke direktor Imbi Ivaski ning hoolekogu liikme Kristi Pokki allkirjad.

Jaan Lukas

blog comments powered by Disqus