Möödunud nädalal Jõgeva kultuurikeskuses peetud arutelul räägiti linna loomemaja rajamise idee hetkeseisust. Aia tänaval asuvasse endisse Kaitseliidu Jõgeva maleva staabihoonesse loome- või kogukonnamaja rajamisel on jõutud seisu, mis nõuab lähiajal kiiret tegutsemist ning mitmete oluliste otsuste langetamist: kütmata hoone olukord halveneb iga kuuga, linnal puudub aga lepingupartner, kes hakkaks vastutama hoones toimuva eest.
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) kodanikeühenduste konsultandi Kersti Kurvitsa sõnul tekkis Jõgeva linna loomemaja või kogukonnamaja rajamise idee möödunud aasta algul, pärast Räpina loomemaja külastamist. “Tekkis küsimus, et miks ei võiks ka Jõgeval olla sellist vahvat kooskäimiskohta, kus võiksid tegutseda MTÜd ning kus võiksid paikneda kohvik, lugemisnurk, pensionäride päevakeskus, bändiruumid noortele jne,” rääkis Kurvits. “Räpinas paikneb loomemaja väga kenasti renoveeritud endises mõisahoones, seal on näiteks köök, kohvik, ruumid kangakudumiseks ja kunstinäituste korraldamiseks. Loomemaja idee vedajaks oli Räpinas kohalik vallavalitsus, kes renoveerimist ka kaasrahastas ning käesoleval ajal toetab hoone ülalpidamist.”
Sobib hästi kogukonna kooskäimiskohaks
“JAEK kutsus kokku MTÜde ümarlaua, kus ideed toetati,” jätkas Kurvits. “Mõttega oli päri ka Jõgeva linn ning seejärel hakkasime vaatama kohti, kus loome- või kogukonnamaja olla võiks. Variante oli mitmeid, kuid kuna sel ajal oli juba teada, et Kaitseliidu Jõgeva malev hakkab välja kolima kesklinnas Aia 4 asuvast vanast staabihoonest, maja jääb tühjaks ning linnal omanikuna selle suhtes edasisi plaane ei ole, siis arvasime, et see sobiks kogukonna kooskäimise kohaks väga hästi.”
Idee algatajad lootsid, et 1959. aastal ehitatud hoone täielikuks renoveerimiseks on võimalik toetust saada Euroopa Liidu struktuurfondidest. Just eurorahade toel renoveeriti eeskujuks olev Räpina loomemaja. “Praegu võin siiski öelda, et kahjuks ei ole selliseid programme, mille abil saaks hoone loome- või kogukonnamajaks renoveerida,” märkis Kersti Kurvits. “Seetõttu tuleb panustada oma raha ja jääda lootma kohaliku omavalitsuse toetusele.”
Jõgeva linnal puuduvad aga vahendid maja renoveerimiseks. “Oleme tellinud hinnapakkumised, et selgitada välja Aia 4 hoone renoveerimise maksumus,” lausus Jõgeva abilinnapea Ants Prii. Käesoleva aasta algul aktsiaseltsi Telora-E koostatud hinnangu kohaselt maksaks hoone rekonstrueerimine 752 000 eurot, samas mahus uue maja ehitamine aga 939 000 eurot.
Linnavalitsus annab kasutada kogu maja
“Kui jääme Aia 4 maja juurde, siis näen ainsa variandina, et huvilised, kes sooviksid hakata majas tegutsema, teeksid need ruumid ise korda,” ütles Kersti Kurvits. “Siis oleks ilmselt võimalik ka linnaga edasi rääkida.”
Linnavalitsus soovib aga kogu maja korraga kasutusse anda. “Linnavalitsuse seisukoht on selline, et poolikut lahendust seal teha ei saa,” lausus abilinnapea Raivo Meitus. “Maja peab minema täies mahus käiku. Linnavalitsus on igati nõus ideed toetama, kuid eelduseks on see, et olemas on katusfirma, kellega linn saab sõlmida lepingu ning kes vastutab kogu majas toimuva eest. Linnavalitsus ei ole nõus sellega, et käiku läheb näiteks vaid esimene korrus ning teine jääb niisama seisma.”
Arutelul osalenud pakkusid välja mitmeid ideid, mida soovitakse loomemajas ellu viia. Jõgeva noortebänd “Rasked Keldrivatid” otsib näiteks sobivat prooviruumi ning kaalub ka helisalvestusstuudio rajamist, Aia 4 hoones soovitakse aga luua ka laste loodus- ja matkaring või tegelda kunstiga ja tervisealase koolitusega.
Ettevõtjad Margus Hüva ja Erik Raud olid vabatahtlikena nõus ruumide renoveerimisel oma õla alla panema. “Tean veel mõnda ettevõtjat, kes on nõus neid ruume heategevuslikus korras renoveerima,” ütles Margus Hüva. “Värvi ja ehitusmaterjali otsimine ei võta meil tükki küljest ära. Miks mitte aidata noori või eakaid, et elu kesklinna majas taas käima läheks, mitte ei tekiks siia järgmine tondiloss.”
“Minu nägemus Jõgevamaa ettevõtjatest on küll selline, et nad on väga hea meelega nõus appi tulema,” lausus Erik Raud. “Nende huvi oleks kogukonnale midagi tagasi anda. Hea asja nimel on kõik nõus kaasa lööma. Mul on kokkupuuteid “Kodutunde” saatega ning siiani ei ole kohanud ettevõtet, kes ütleks neile ära.”
Inimesed on valmis toetama oma tööga
Kersti Kurvitsa sõnul oleks hoones tegutsejatel võimalik siiski mitmetest fondidest toetusi taotleda. “Kohaliku omaalgatuse programmi kaudu saaksid MTÜ-d näiteks 2000 euro kaupa endale remondivahendite soetamiseks raha taotleda,” selgitas ta. “Ka regionaalsete investeeringutoetuste programmi peaks kogukonnakeskuse loomine sobima, sealt on taotlejal võimalik saada kuni 32 000 eurot, kuid see eeldab organisatsiooni olemasolu. Seda toetust saab taotleda kaks korda aastas ning sellega saaks kasvõi hoone elektrisüsteemi korda teha.”
Projekteerijana töötava Urmas Vasemägi sõnul ei ole Aia 4 maja halvas seisukorras. “Hoone on väga hea konstruktsiooniga ning seal annaks nii mõndagi teha,” lausus ta, lisades et hoone peaks siiski kohe kasutusse võtma, sest üks talv ilma kütteta võib väga halvasti mõjuda. Ka Urmas Vasemägi oli nõus isikliku tööga Aia 4 hoone taassünnis kaasa lööma. “Olen nõus heategevuslikus korras aitama hoone eskiisprojekti teha,” lubas ta.
JAEKi juhataja Marve Millendi sõnul on oluline teada, et linnal on soov ja tahe leida majale kasutus ning et ettevõtjad on nõus loome- või kogukonnakeskuse rajamist toetama. “Samas on kõige olulisem siiski see, et me teaksime, kui palju oleks sellel hoonel kasutajaid,” lausus ta. “Praegu me räägime võimalustest, aga me ei tea, millised on vajadused. JAEKil on plaanis teha kaardistus, millest selguks, kui palju on tahtjaid, kas nad mahuvad sinna majja üldse ära.”
“Kui hoonet ei saa rahapuudusel kasutusele võtta ning see jääb näiteks kaheks talveks seisma, ei pruugi see enam inimste jaoks kõlbulik olla,” märkis Millend. “Meil on selle otsusega tegelikult jube kiire ja küsimus ongi selles, et kas maja seisab tühjalt edasi ja sureb või pääsevad inimesed sinna sisse ning saavad ruumide kordategemisega alustada.”
MATI ALEV
