Jõgeva linnavalitsuses on 1. märtsist palgal peretöötaja. Linnavalitsuse sotsiaalosakonna teenistuskohtade muudatus on tingitud lastekaitse peaspetsialisti suurenenud töökoormusest ja aasta alguses uue lastekaitseseadusega lisandunud tööülesannetest, samuti probleemsete lastega perede arvu suurenemisest linnas.
Jõgeva linnavolikogu otsustas 28. jaanuari istungil muuta alates veebruarist linnavalitsuse teenistujate koosseisu, muudatused puudutavad linnavalitsuse kolme töökohta.
Veebruaris kaotati ära majanduse peaspetsialisti ametikoht, mis oli täitmata alates mullu novembrist. Sellest ajast on tema ülesanded jaotatud teiste ametnike vahel ning vajadus eraldi ametikoha järele puudus. Sotsiaalosakonnas koondati üks sotsiaalhooldaja ning loodi juurde peretöötaja ametikoht.
Abivajajate hulk suureneb
Jõgeva linnavalitsuse lastekaitsevaldkonna 2014. aasta statistika järgi vajas lastekaitse peaspetsialisti abi 70 last 49 perest. Neist seitse last eraldati peredest, viis paigutati asenduskodusse, üks lapsendati, üks asus elama isa juurde. Möödunud aasta statistika näitab aga selles osas märgatavat tõusu. Lastekaitse peaspetsialisti abi vajas 128 last 73 perest. Mullu eraldati peredest neli last, üks paigutati asenduskodusse, kolm asus elama eestkostja juurde. Jõgeva linnavalitsuse lastekaitse peaspetsialist Kristiina Meinberg-Kadai näeb suurenenud numbrite taga mitmeid põhjusi. Üks neist on lastekaitsetöötaja vahetusest tingitud erinev statistika arvestamine. Ta selgitas, et statistikasse lähevad kirja ka kõik ühekordsed teated, ka siis, kui ta toimikut ei koosta. See nõue on ka uues lastekaitseseaduses, mille järgi tuleb igale teatele reageerida, kohal käia, olukorraga tutvuda ja otsustada seejärel, kas juhtum vajab edasist sekkumist.
Lastekaitse peaspetsialisti hinnangul aitab juhtumite avastamisele kaasa hästitoimiv koostöö politsei, koolide, lasteaedade, naiste varjupaiga, perearstide, psühhiaatriakliiniku ning tähelepanelike kodanikega. Tema sõnul märkavad inimesed enda ümber toimuvat ning julgevad kahtluse korral lastekaitsjaid teavitada. Samas kinnitas lastekaitse peaspetsialist, et numbrite taga on ka abivajajate ja probleemsete perede reaalselt suurenenud arv.
Nõustamisteenus on hädavajalik
Lastekaitse peaspetsialist nõustab kuni 20 peret kuus. Aktiivseid toimikuid on praegu 40 perekonna kohta, nendest korduvate probleemidega 35. “Eelmisel aastal osutati abi enamasti multiprobleemsetele peredele, kus täiskasvanutel vähe vanemlikke oskusi, madal haridustase, oskamatu finantskäitumine, nõrk konkurentsivõime tööturul, psüühiline erivajadus, intellektipuue ja/või alkoholism,” rääkis Meinberg-Kadai.
Ta lisas, et peredes probleemiks keerulised suhted pereliikmete vahel, majanduslikud raskused, laste õpiraskused ja käitumisprobleemid, koolikohustuse mittetäitmine ning sotsiaal-emotsionaalsed tegurid, nagu tõrjutus, traumaatilised üleelamised ja perevägivald.
Aktiivse perede nõustamise ja toetamise võtab üle peretöötaja. Lapsevanemate igapäevaeluga toimetuleku parandamiseks aitab peretöötaja planeerida pere eelarvet, julgustab pöörduma töötukassasse, nõustab ja juhendab peresid, kes ei suuda vähenenud toimetulekuvõime tõttu tagada laste põhivajaduste rahuldamist, ning aitab luua peredele toetava võrgustiku. Peretöötaja juhendab erivajadusega lapsevanemaid ning töötab pereliikmega, kellel on sõltuvusprobleemid. “Peretöötaja töölevõtmine aitab ennetada perede ja laste probleemide kuhjumist ja laste peredest eraldamist,” lisas Meinberg-Kadai.
Jätkab kaks sotsiaalhooldajat
Linnavalitsuse sotsiaalosakonna koosseisus oli kolm sotsiaalhooldajat. Jõgeva linnavolikogu määruse järgi võib sotsiaalhooldajal olla hooldada kuni kümme koduteenuseid vajavat isikut.
“Tulenevalt sotsiaaltöötajate töökoormusest, oli põhjendatud ühe sotsiaalhooldaja töökoha koondamine ning tema klientide jagamine kahe töölejäänu vahel, mis jätab kummalegi sotsiaalhooldajale kümme klienti vastavalt kehtestatud töökoormusele,” põhjendas Jõgeva linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Anneli Lääne töökorralduse muutust.
Lisaks pakuvad Jõgeva linna sotsiaalmaja töötajad alates eelmise aasta novembrist tasulist koduhooldusteenust. “Nii on koduhooldusteenus tagatud ka neile klientidele, kellel on lapsed ja lapselapsed, kuid kellel ei ole võimalik oma lähedast iga nädal külastada ja nende esmavajaduste eest hoolitseda,” märkis Lääne.
Ta lisas, et kui linnas peaks koduhooldust vajavate inimeste arv suurenema, saab kasutada sotsiaalmaja pakutavat koduhooldusteenust.
MARGE TASUR
