Jõgeva linnavolikogus läbis esimese lugemise säästva energiamajanduse tegevuskava, mille eesmärgiks on avaliku ja erasektori investeeringutegevuse koostöös saavutada linnas energiasääst. Novembrikuus on tegevuskava eelnõuga võimalik tutvuda linnaraamatukogus ja Jõgeva linna kodulehel, avalik arutelu toimub 24. novembril.
Vajadus säästva energiamajanduse arengukava koostamiseks tuleneb Linnapeade Paktist, millega Jõgeva linn liitus mullu kevadel. Linnapeade Pakt on üle-euroopaline liikumine, mis hõlmab kohalikke ja piirkondlikke asutusi, kes võtavad endale vabatahtlikult kohustuse suurendada energiatõhusust ja kasutada oma territooriumil taastuvaid energiaallikaid. Paktile allakirjutanud seavad eesmärgiks vähendada CO2 heitkoguseid oma territooriumil vähemalt 20 protsenti.
Eestis liitunud kuus linna
Jõgeva linnavalitsuse arenduse peaspetsialisti Erki Tederi sõnul on Jõgeva linn üks kuuest Eesti linnast, mis on paktiga liitunud. “Eestis on Linnapeade Pakt vähem tuntud, kuid mujal on see prestiižikas rahvusvaheline algatusorganisatsioon, mis seisab säästva energiamajanduse eest,” lausus Teder. “Paktiga liitumisega oleme võtnud endale kohustuse säästva energiamajanduse arengukava vastu võtta, kõige tähtsam on aga loomulikult see, et kava õnnestuks ka ellu viia ning saavutada energiasäästu vallas reaalseid tulemusi.”
Tartu Regiooni Energiagentuuriga koostöös valminud tegevuskava peab lisaks energisäästule tooma linnale ka rahalise kokkuhoiu. “CO2 kokkuhoid on tähtis laiemas euroopalikus mõttes, meie jaoks on aga oluline ka finantsiline kokkuhoid, mida me kulusid kokku hoides saavutame,” märkis Teder. “Kava koostades võtsime aluseks miinimumeesmärgi, et aastaks 2020 väheneks Jõgeval CO2 emissioon 20 protsendi võrra.”
Puudutab kohalikke hooneid
Suurem osa kavas käsitletud meetmeid puudutab kohalikke hooneid ja rajatisi, kahekümneprotsendilise kokkuhoiu saavutamiseks annavad oma osa nii kohalik omavalitsus kui ka linnas tegutsevad eraettevõtted. Jõgeva linn soovib kokkuhoidu saavutada põhikooli, huvihariduse õppekeskuse, linnaraamatukogu, sotsiaalmaja ja sotsiaalkeskuse “Elukaar” eelseisvate rekonstrueerimistega ning tänavavalgustuse üleviimisega LED valgustitele, kõige suurem osa lubatavast säästust tuleneks aga AS-i Eraküte juba tehtud töödest Jõgeva katlamaja rekonstrueerimisel ning biokütusele üleviimisel.
Jõgeva linnavolikogu istungil pööratigi tähelepanu asjaolule, et andmed, millega võrreldes soovitakse kokkuhoid saavutada, pärinevad 2010. aastast. “Natuke kahju on sellest, et me oleme baasaastaga võrreldes juba liiga palju saavutanud,” märkis SDE fraktsiooni liige Asso Nettan. “Et katlamaja vahetas kütteliiki ja on aktiivselt tegelenud trasside vahetusega, siis on suur töö tehtud ja selleks, et linnukest kirja saada, meil justkui väga palju enam ei olegi vaja teha.”
Raha saavad taotleda korteriühistud
“2010. aasta on aluseks võetud taotluslikult,” selgitas Erki Teder. “Kui võrdlusaluseks oleks võetud 2015. aasta, oleks seda protsenti märksa raskem saavutada, sest katlamaja rekonstrueerimine annab päris suure osa.” Linnavalitsus lubas siiski kahe lugemise vahel täiendada eelnõud värskemate võrdlusandmetega.
Tegevuskavaga soovitakse ergutada ja motiveerida ka linnaelanikke energiasäästuga tegelema, samas linnavalitsusel konkreetset motivatsioonipaketti veel välja pakkuda ei ole. Linnavolikogu liige Kristian Vaarpuu soovis teada, kas linnavalitsus on mõelnud sellest, kuidas motiveerida näiteks kortermajade soojustamist. “Oleme seda küsimust arutanud, aga motivatsioonipaketti veel välja töötatud ei ole,” lausus linnapea Aare Olgo. “Oluliseks küsimuseks on ka korteriühistute moodustamise ergutamine, kuna Jõgeva linnas on enamuses kortermajad, kus pole korteriühistut, uuel rahastamisperioodil saavad Euroopa Liidust energiasäästuks raha taotleda aga vaid korteriühistud,” lisas Erki Teder.
MATI ALEV
