Vastavateemaline informatsioon kuulati ära nii Jõgeva linnavalitsuse kui ka volikogu istungitel.
“FIE Tõnu Rohumäe annab meile linnas valitseva soojamajanduse olukorra kohta töö tegija seisukohast selge pildi. Ta toob oma töös välja ka kaugkütte plussid ja miinused. Tema nägemuse järgi on kaugküte lokaalküttest efektiivsem ja usaldusväärsem ning vastab paremini keskkonnanõuetele,” teatas Jõgeva linnapea Viktor Svjatõ?ev.
“Ma isiklikult ei poolda suurte kaugkütte tarbijate üleminekut lokaalküttele. Meie väikese linna puhul võib siis tulevikus tekkida olukord, kus soojaettevõttel ei ole enam mõtet tegutsemist jätkata. Aga samas arvan ma ka, et läbirääkimistega on võimalik saavutada lahendusi, mis rahuldavad kõiki osapooli, et jätkuks tsentraalne soojatootmine senises mahus ja tarbijale mõistliku hinnaga.
Sest lähitulevikus ei kannata soojatarbija suuremat hinnatõusu välja. Pealegi tõuseb 2005. aastal senine 5-protsendiline soojahinnale lisanduv käibemaks 18 protsendile ” lisas ta.
2003. aastast alates on Jõgeva linnas soojusenergia hinnaks 425 krooni MWh. Tõnu Rohumäe peab senist soojusenergia hinnatõusu Jõgeval mõõdukaks ja see on olnud ka alla väikelinnade keskmist.
Tema tööst on lugeda, et 1% tarbimise kadu tõstab soojusenergia hinda 0,6% võrra. Näiteks tõstaks Jõgeva haiglakompleksi lahkumine kaugküttesüsteemist MWh hinda 25 krooni võrra, seega tuleks ühel tarbijal aastas maksta 112 krooni senisest rohkem. 80 korteriga elamu lahkumise korral süsteemist tuleb ühel tarbijal aastas rohkem maksta 22,50 krooni.
6400 Jõgeva linna elanikust kasutab praegu kaugkütet kaks kolmandikku. Samas on linnas gaasi kättesaadavus hea. Praktiliselt on kogu linn kaetud kesk- ja madalsurvetrassidega. Kasutatakse peamiselt pliidigaasi, vähesel määral tarvitataks gaasi ka sooja vee saamiseks ning lokaalkatlamajades. Gaasi suurim tarbija on ASile Eraküte kuuluv katlamaja.
“Katlamaja tehniline seisund on hea. Põhiline soojuse tootmine toimub eelmisel aastal installeeritud kahe uue gaasiküttel töötava katlaga,” on lugeda kõnealuses töös lk 6.
ASile Eraküte kuulub ka 8,6 km rahuldavas olukorras olevaid soojatrasse.
Rohumäe tõdeb, et lokaalkütte valivad inimesed, kellel on tehnilist taipu ja kes saavad paljude töödega ise hakkama. Nad hangivad sümboolse hinnaga pruugitud katla, teevad ise suurema osa litsentsi mitte nõudvatest töödest, hooldavad ja reguleerivad katlamaja tööd ning saavutavad väga häid tulemusi.
Linnavalitsuse seisukohast on äärmiselt raske ja ka ilmselt ebaõiglane nende entusiastide indu piirata. Suuremas osas tegutsevad aga korterelamutes passiivsed ühistud ja odavaid pruugitud katlaid ei ole ka massiliselt saada.
Suuremateks investeeringuteks ei jagu enamikul raha.
Ilmselt tuleb ka ASil Eraküte vaadata üle oma turunduspoliitika ja suhtlus klientidega.
Tõnu Rohumäe peab hädavajalikuks kõigi osapoolte vahelist konstruktiivset dialoogi, seda eelkõige linnavalitsuse ja kütteoperaatori vahel.
“Jõgeva Linnavalitsuse ja AS Eraküte on läbi viinud mitmeid ühiseid nõupidamisi. Viimane neist toimus detsembrikuus. Sel kohtumisel tõdeti, et mitmed probleemid on veel omavahel selgeks rääkimata. Lepiti kokku, et kohtumised, kus osapooled selgitavad oma seisukohti, jätkuvad ka edaspidi. Kõigi huvides on, et kaugküttesüsteem toimiks ka edaspidi ja hinnad oleksid klientidele vastuvõetavad,” märkis linnapea Viktor Svjatõ?ev
Tõnu Rohumäe sõnul on selge, et kui kaugkütet tarvitavaid maju jääb Jõgeval vähemaks, tekib tõsiseid probleeme. Tema arvates tuleks kaugküttesüsteemi kontrollimatu lõhkumine hetkekonjunktuuri ajel lõpetada ja probleemiga peaks tegelema linnavalitsus.
Lõpuks toob Tõnu Rohumäe neli arenguvarianti. Need on isevoolu teel toimuva arengu jätkumine, soojavarustussüsteemi plaanipärane ümberkujundamine, kaugküttepiirkonna kehtestamine või lepingu uuendamine Jõgeva linna ja ASi Eraküte kui kaugkütteoperaatori st vahel.
RAIVO SIHVER
