Jõgeva linnavolikogu möödunud aasta viimasel istungil vastu võetud Jõgeva linna 2015. aasta eelarve teisel lugemisel pälvis enim tähelepanu kahe lugemise vahel oluliselt täienenud investeerimis- ja finantseerimistegevust käsitlev eelarve osa. Selle kohaselt võtab Jõgeva linn 335 000 eurot laenu, millega muuhulgas kaetakse Suure-Piiri-Puiestee ringristmiku ehitus esialgse maksumusega 295 000 eurot.
Kui muus osas pälvis linnavalitsuse koostatud eelarve ka opositsiooni kuuluvate volikogu liikmete kiidusõnu, siis kriitilised oldi nii linna tänavuse suurima investeeringu kui ka eelarve menetlemise käigu suhtes. IRL fraktsiooni esimehe Mihkel Kübara sõnul oli just eelarve investeeringute osa see, kus volikogu liikmed oleksid soovinud rohkem kaasa rääkida, kuid kuna investeeringud lisati eelarvesse alles pärast muudatusettepanekute esitamise tähtaja lõppu, puudus volikogu liikmetel see võimalus.
Muudatusi opositsioon teha ei saanud
“Eelarve esimeses projektis oli investeeringute all kirjas 640 eurot asjade soetamiseks,” lausus Mihkel Kübar oma sõnavõtus. “Kui tuleme aga volikokku, on seal juba 650 000 euro eest investeeringuid. Selle aja jooksul, kui eelnõusse oli võimalik teha muudatusettepanekuid, neid numbreid fraktsioonidel ning ka avalikkusel ei olnud. Täna on meil justkui uus eelarve projekt, aga muudatusettepanekuid sinna enam teha ei ole võimalik.”
Oktoobrikuu eelviimasel päeval toimunud esimesele lugemisele esitas linnavalitsus eelarve eelnõu, kus investeerimistegevuse kulusid käsitlevas osas oli välja toodud vaid 640-eurone ost Jõgeva linna kunstikogusse ning laenude intresside tasumine summas 52 568 eurot. 18. oktoobril Jõgeva Linna Lehes avaldatud eelarve seletuskirjas märgiti, et prioriteetsete investeeringute loetellu kuuluvad objektid lülitatakse eelarvesse esimese lisaeelarvega, pärast linna likviidsete varade vaba jäägi selgumist 31. detsembri seisuga.
Linnapea Aare Olgo selgitas tookord volikogule, et investeeringute kava on veel koostamisel. “Ligikaudselt on plaanis umbes 500 000 eest investeerida,” lausus linnapea. “Eeldame, et rahastame seda eelarvest üle tuleva vaba jäägiga, mis võib olla suurusjärgus 300 000 eurot, ja võib-olla ka sama suure laenuga. Praegu on meil viimane aasta, kus on võimalik omafinantseeritavaid asju teha,” rääkis linnapea. “Tõenäoliselt ei hakka raudteeäärse ala korrastamise projekt ning ka põhikooli hoone renoveerimise projekt 2015. aastal ehituslikus mõttes realiseeruma, äärmisel juhul on aasta lõpupoole võimalik välja kuulutada hanked. Nende kahe projekti realiseerumisel võib meil laenukoormus täis minna ning siis me ei saa mingil juhul niisuguseid töid enam teha.”
Investeeringute kava edasise menetlemise kohta esitas Aare Olgo kaks varianti. “Linnavalitsus esitab investeeringute kava kas eelarve parandusettepanekute tegemise käigus, et oleks võimalik eelarve vastu võtta koos investeeringute ja laenuga, või veebruaris, koos lisaeelarvega, sest siis on kõik asjad täpsed,” lausus ta. “Mina eelistaksin seda, et võtaksime eelarve vastu detsembris koos investeeringutega.”
Eelarve eelnõu esimese lugemise lõpetamisel otsustas linnavolikogu, et volikogu fraktsioonid ja alalised komisjonid saavad muudatusettepanekuid esitada 19. novembrini (rahanduskomisjon 24. novembrini) ning muudatusi sisaldava tervikprojekti peab linnavalitsus esitama volikogu kantseleile hiljemalt 3. detsembriks.
Investeeringute kava valmis linnavalitsusel 24. novembril toimunud volikogu rahanduskomisjoni koosolekuks. Neli ja pool tundi kestnud koosoleku protokollis on selle päevakorrapunkti arutelu esitatud lakooniliselt: “Toimus arutelu, milles võtsid sõna ja arutlesid kõik koosolekul osalejad. Hääletati investeeringute ettepanekuid tervikuna.” Kaheksast rahanduskomisjoni liikmest hääletas esitatud kava poolt seitse, vastu oli üks.
18. detsembril toimunud eelarve eelnõu teisel lugemisel lausus Aare Olgo: “Kui oktoobri lõpus eelarve esitasime, ütlesin, et tegeleme investeeringute kavaga ja loodame selle lülitada eelarvesse. Jõudsime kava valmis ning ka rahanduskomisjon on selle arvesse võtnud. Kuigi kõige suuremaks investeeringuks on Suure-Piiri-Puiestee ringristmik ning ka Suure tänava sõidutee ringristmikust kuni Tartu-Rakvere maanteeni saab korrastatud, on kõik ülejäänud asjad siiski kõnniteed. Kui seni on meid kritiseeritud, et teeme vaid sõiduteid korda, siis järgmisel aastal saab päris palju kõnniteid rekonstrueeritud, korrastatud või uuesti ehitatud.”
Lubatud laenukoormuse võimalik ületamine
Opositsiooni kriitikast ei pääsenud linnavalitsus siiski ka nüüd. Asso Nettani küsimusele, et kas see, kui laenu võttes tehakse järgmise ja ülejärgmise aasta kontekstis n-ö Kreekat, on ikka jätkusuutlik käitumisviis, vastas linnapea, et kuna hetkel ei teata, kui palju põhikool maksma läheb, ei teata veel täpselt ka tulevaste aastate eelarvete mahtusid.
“Linna finantsjuhi arvutuste kohaselt võib juhtuda, et me natuke ületame lubatud laenukoormust,” ütles Aare Olgo. “Paar protsenti võib-olla, aga see ei ole praegu kindel. Eks me siis vastavalt korrigeerime põhikooli ehitust. Mingit Kreekat me küll tegema ei hakka. Kui lubatud laenukoormus on 60 protsenti, siis mingil juhul me ei jõua 80 või 100 protsendi peale. Seda ohtu küll ei ole.”
Suure-Piiri-Puiestee ristmikule ringtee rajamine oli teatavasti üks punktidest, milles Keskerakond ja Reformierakond leppisid Jõgeval kokku viimaste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste järel koalitsioonilepet sõlmides. Eesmärgina toodi välja ristmiku ringliikluse abil turvalisemaks muutmine. Asso Nettan küsis linnapealt, millistele analüüsidele tuginedes tekkis vajadus rajada sellele ristmikule just ringristmik ning millised on olnud need õnnetused, mis nõuavad selle tegemist just praegu. “Mulle praegu ei meenu ühtegi liiklusõnnetust, võib-olla neid on olnud,” vastas Aare Olgo. “Analüüse on tehtud juba alates 2003. aastast ning enne eelarveettepanekute esitamist konsulteerisime maanteeameti spetsialistidega ringliikluse vajaduse üle.”
Kristian Vaarpuu soovis teada, kas liiklust poleks ristmikul võimalik rahulikumaks muuta odavamate vahenditega, näiteks kiirusepiirangu või n-ö lamavate politseinike abil. Aare Olgo sõnul on liiklust kõnealusel ristmikul lamavate politseinikega väga keeruline rahustada. “Seal on õmblusvabrik, kus käib tööl 70-80 daami,” lausus linnapea. “Kui hommikul sealt läbi sõita, on seal päris paras sagimine, käiakse risti üle ristmiku. Koos ringteega ehitatakse välja ka jalakäijate ülekäigurajad.”
Mihkel Kübar esitas eelnõule parandusettepaneku, milles soovis eelarve teise lugemise lõpetamist ja kolmandale lugemisele suunamist. “Kahe lugemise vahel puudus nii fraktsioonidel kui avalikkusel info investeeringute kohta, sealhulgas info laenuvõtmise kohta,” põhjendas IRL fraktsiooni esimees ettepanekut. “Kuna muudatusettepanekute aeg oli selleks ajaks möödas, kui laekus investeeringute kava, siis ei olnud võimalik enam korrast lähtuvalt selles osas muudatusettepanekuid teha.” Hääletusel toetas ettepanekut kuus ning vastu oli kümme volikogu liiget.
Sama jõudude vahekord jäi kehtima ka 2015. aasta eelarve eelnõu lõpphääletusel, ainult vastupidisel kujul: eelarve poolt oli kümme koalitsiooni saadikut (Arvo Sakjas, Liisi Poom, Heli Raevald, Jaano Terras, Jüri Toit, Maie Männik, Margus Kask, Mai Treial, Anne Manninen ja Mait Õunapuu), vastu hääletas kuus opositsiooni esindajat (Mihkel Kübar, Taisto Liivandi, Terje Mitt, Rein Kaste, Kristian Vaarpuu ja Asso Nettan).
Jõgeva linna investeeringud 2015. aastal:
- Investeeringud teedeehitusse 554 000 eurot:
* Puiestee tänava kõnnitee (lõigus Kesk – Suur) rekonstrueerimine 30 000 eurot;
* Suure tänava kõnnitee (lõigus Põik – Ristiku) rekonstrueerimine 25 000 eurot;
* Tähe tänava kõnnitee (lõigus Tähe – Sauna ja Rohu 2 esine) rekonstrueerimine (projekti omaosalus) 18 000 eurot;
* Piiri tänava kõnnitee (lõigus Suur – Aia) rekonstrueerimine 8 000 eurot;
* Kultuurikeskuse pargi kõnnitee ehitus 8 000 eurot;
* Aia tänava jalg- ja jalgrattatee (lõigus Pae – Tallinna mnt) rekonstrueerimine 25 000 eurot;
* Aia tänava jalg- ja jalgrattatee (lõigus Pae – Piiri) rekonstrueerimine 30 000 eurot;
* Suur-Piiri-Puiestee ringristmiku ehitus 295 000 eurot;
* Suure tänava sõidutee (lõigus Piiri – Tallinna mnt) rekonstrueerimine 80 000 eurot;
* ringtee pikenduse (mahasõit Jaama tänavale) rekonstrueerimine 25 000 eurot;
* Lepiku tänava pindamine 10 000 eurot.
- Investeeringud kultuuritegevusse 10 640 eurot:
* digitaalne kinoaparatuur (projekti omaosalus) 10 000 eurot;
* Jõgeva linna kunstikogu ost 640 eurot.
* Antav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks sihtasutusele Jõgeva Haigla, füsioteraapia raviaparatuur (elektriravi) 20 000 eurot.
* Laenude intresside tasumine 52 568 eurot.
Finantseerimistegevus 2015. aastal:
Finantseerimistegevuse eelarveosas on kajastatud linnale laenu võtmine (summas 335 000 eurot) ja võetud laenude põhiosade tagasimaksed (summas 344 160 eurot) vastavalt laenulepingute maksegraafikutele. Laenuga on kavandatud katta Suur-Piiri-Puiestee ringristmiku ehitus ja osaliselt Suur tänava sõidutee (lõigus Piiri – Tallinna mnt) rekonstrueerimine.
MATI ALEV
