Jõgeva linnavalitsus on esitanud volikogule ning kogu avalikkusele lugemiseks, kaasa mõtlemiseks, arvamuste avaldamiseks ning muudatusettepanekute tegemiseks Jõgeva linna hariduse arengukava 2012-2016 projekti. Jaanuaris läbis projekt esimese lugemise ka Jõgeva linnavolikogus. Haridusuuendus, millest juba palju räägitud, hakkab jõudma teatava selguseni, ning kui volikogu peaks tegema ka teatavad otsused, siis võib taasiseseisvumisaja suurim haridusmuudatus Jõgeva linnas 2013. aastal teoks saada. Siinkohal peamised seisukohad, millest linnavalitsus on lähtunud.
Jõgevale tuleb riigigümnaasium
Arengukava perioodiks on 2012-2016 valitud mitmel põhjusel. Hetkel ei ole linnavalitsusel põhjust kahelda, et palju kõneainet pakkuv riikliku Jõgevamaa Gümnaasiumi loomine puhtakujulise gümnaasiumina ning selle töö käivitamine tuleva aasta esimesel septembril saab reaalsuseks.
Eelmisel nädalal jõudis linnavalitsusse ka uue kooli põhimääruse projekt, millele ministeerium ootab lisaks meie ettepanekuid, et saata kooli loomiseks vajalikud dokumendid kooskõlastusele. Paralleelselt käib ministeeriumi, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ja projekteerijaid ning meie praeguste koolide inimesi kaasates Aia 34 hoone renoveerimise plaanide aktiivne arutelu.
Kui arvestada, et 2013 on see aasta, kus loodavas uues gümnaasiumis alustab õppetööd esimene lend, siis 2016 on see hetk, kus on võimalik anda esimest korda hinnang loodud gümnaasiumi tööle. Lisaks on selleks ajaks jõudnud kolm aastat toimuda uue õppekava alusel töö Jõgeva linna ühes põhikoolis. 2013. aastal peaksid nii gümnaasiumis kui põhikoolis rakenduma täielikult uued riiklikud õppekavad. Seega on meil võimalik näha, mis siis täpselt on saanud meie linnas hariduse andmise kvaliteedist, mis siiamaani hea on olnud.
On selge, et iga muutus, eriti sedavõrd suuremahuline, nagu linnas täna plaanis on, ei pruugi toimuda täpselt nii, nagu paberil plaanitud. Kindlasti esineb töö käigus momente, mida ei ole praegu võimalik ette näha. Seega on sisuline kokkuvõtete aeg 2016. aasta, kui on võimalik läbi viia esimesi tõsiseimaid analüüse. Selline on linnavalitsuse nägemus, kuidas säilitada linnas ka tulevikus kvaliteetne põhihariduse andmine ning tagada gümnaasiumihariduse kestvus.
Olemasolevaid koolihooneid praegu ei lammutata
Teine peamine põhjus on selgelt seotud haridustaristu investeeringutega. Euroopa Liidu toetused omavalitsustele suuremahuliste investeeringute tegemiseks on lõppenud. 2007. aasta otsusega on linnas tehtud eelhariduse taristu korrastamises selge valik. Lasteaed “Rohutirts” on uue kuue juba saanud, lasteaed “Karikakar” saab uude hoonesse kolida suure tõenäosusega 2013. aasta lõpuks.
Missugust abi saab Euroopast ja missuguse toetusega võiks linn arvestada järgnevatel aastatel, on ebaselge. Seetõttu ei ole arengukava taristu planeerimisel arvestatud olemasolevate haridusasutuste hoonete lammutamise ega uute hoonete ehitamisega. See ei ole linna eelarvevõimalusi silmas pidades järgneva nelja aasta jooksul lihtsalt võimalik. Oleme võtnud suuna viia kõik sisulised muudatused läbi olemasolevate hoonete baasil, oma tegevusi läbi mõeldes. Meie hinnangul võiksid aastal 2016 selguda lõplikult võimalused Euroopa Liidust antavate toetuste kasutamiseks ning siis on ehk võimalik neid ka reaalselt kasutama hakata.
Arutelud haridusasutustega jätkuvad
Kõige olulisem ja põhimõttelisem muutus on see, et alates 2013. aasta 1. septembrist alustavad Jõgeva linna ja ümbruskonna õpilased, kel selleks soovi on, oma õpinguid eraldiseisvas riigile kuuluvas Jõgevamaa Gümnaasiumis ning põhikooliõpilased Jõgeva linnale kuuluvas põhikoolis. Eraldi jääb tegutsema ka Jõgeva Täiskasvanute Keskkool. Täiskasvanute keskkooli saatus sõltub suuresti ka riiklikest otsustest ning eks see peab hõlmama ka laiemat nägemust täiskasvanuõppe üleriigilistest suundadest.
Veebruaris peab linnavalitsus nõu kõigi oma haridusasutustega. Vajadusel jätkatakse mõnega neist arutelusid märtsis. Märtsikuus töötab linnavalitsus läbi kõik tehtud ettepanekud, täiendused, parandused ning kutsub kokku ka kõnekoosoleku, kus linnarahva arvamust kuulatakse. Aprillis võiks toimuda arengukava teine lugemine linnavolikogus. Kui volikogu leiab, et plaan on küps, siis kava kinnitatakse või saadetakse täiendavateks aruteludeks kolmandale lugemisele.
Õpetajatele antakse plaanide tegemiseks aega
Paralleelselt arengukavas kirjas olevaga tegeleb linnavalitsus ümberkorraldustega seotud juriidiliste nüansside läbivaatamisega ning erinevate haridusastmete planeerimisega olemasolevatesse haridushoonetesse. Kindlasti mitte ei suhtu linnavalitsus kergekäeliselt ei õpilaste, lapsevanemate ega õpetajate muredesse. See tähendab, et oluline on anda nii õpilastele kui lapsevanematele kindlus, et ka alates tulevast õppeaastast saab Jõgeva linnas head haridust, õpetajatele aga vastused küsimustele, mis neist saab.
Hiljemalt käesoleva õppeaasta lõpuks anname õpetajatele konkreetselt teada, millised võimalused on neil linna hariduselus ka tulevikus oma tavapärast rolli täita. Kunagi ei ole ükski aeg piisavalt pikk, kuid aasta ja kolm kuud võiks olla see minimaalne aeg enne uute koolide käivitamist, mille jooksul õpetajad saaksid kõik läbi mõelda ning oma tulevikuplaane teha.
29. veebruarini ootab linnavalitsus ettepanekuid ja mõtteid kogu esitatud projekti osas. Kutsun üles nii haridusasutustes töötavaid inimesi, lapsevanemaid kui kogu üldsust kaasa mõtlema ja julgelt oma arvamust avaldama. Hea saab sündida ainult ühiselt oluliste teemade üle arutledes ning ühisosa otsides. Eelkõige soovin kõigile inimestele, keda järgnevad otsused puudutavad, avatud meelt, kannatlikkust ning rahu. Oluline on seejuures fakt, et linna haridusega seotud otsused on linnavolikogu teha. Seetõttu on täna veel palju lahtist ning ettepanekuid ja arvamusi tulebki sellisena võtta, sest kõik haridusalased mõtted muutuvad otsusteks alles volikogu häälteenamusega.
i
MIHKEL KÜBAR, Jõgeva abilinnapea
