|
|
Jõgeva linnavolikogu võttis möödunud neljapäeval vastu otsuse, millega tehakse Jõgeva vallale ettepanek jätkata 2010. aastal katkenud ühinemisläbirääkimisi. </span> |
<span>
Kõigi kaheksateistkümne istungil viibinud linnavolikogu liikme poolthäälega vastu võetud otsuse kohaselt jätkatakse 2010. aastal Jõgeva vallaga alustatud läbirääkimisi omavalitsuste ühinemiseks. Pöördumises soovitakse tuleva aasta 1. veebruariks Jõgeva vallavolikogu seisukohta ühinemisläbirääkimiste jätkamise kohta, Jõgeva linna eesmärk on kahe omavalitsuse ühinemine hiljemalt 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel.
Läbirääkimised jäid pooleli
Jõgeva linnavolikogu esimees Kalmer Lain selgitas, et linnavolikogu eelmisel koosseisul jäid läbirääkimised vallaga pooleli. Linnavolikogu tegi 2010. aasta 17. juuni otsusega vallavolikogule ettepaneku alustada läbirääkimisi võimaliku ühisomavalitsuse moodustamiseks ning Jõgeva vallavolikogu võttis sama aasta 30. septembri otsusega ettepaneku vastu. “Moodustati läbirääkimiskomisjonid, mis käisid ka koos,” meenutas linnavolikogu esimees. “Viimase komisjoni istungi pidi korraldama Jõgeva vald, seda aga ei toimunud ning protsess jäi pooleli. Suuliselt öeldi meile, et vald ei ole põhimõtteliselt nõus liituma, sellekohast ametlikku seisukohta aga meile ei tulnud. Võtsime selle teema uuesti päevakorda, sest tänaseks on volikogude koosseisud muutunud.”
Jõgeva linnapea Aare Olgo sõnul ei ole möödunud aasta oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimiste järel tehtud reaalseid toiminguid Jõgeva linna ja valla ühinemisläbirääkimiste jätkamiseks, samas on toimunud selleteemalisi mitteametlikke kohtumisi omavalitsuste juhtide vahel. “Arutasime seda küsimust päris tõsiselt kuni kevadel toimunud valitsuse vahetuseni, siis jäi see asi vaikseks,” lausus linnapea. “Mulle öeldi, et eelnõu pandi sahtli tagumisse nurka. Maikuus saatis aga siseministeerium välja kirja, milles pakuti ühineda soovivatele omavalitsustele kakskümmend tundi tasuta konsultatsioone. Arutasime seda vallavanemaga ning otsustasime, et selline pakkumine tuleks vastu võtta. Konsultandiks määrati meile konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia juhataja Rivo Noorkõiv ning juuni lõpus toimus esimene kohtumine. Valla poolt osalesid kokkusaamisel vallavolikogu esimees Rainis Uiga ja vallavanem Enn Kurg, linna poolt abilinnapea Raivo Meitus ja mina.”
Vallal aega vastata kolm kuud
i
Linnapea sõnul teeb protsessi keeruliseks see, et asi jäi kunagi pooleli. “Kui me tahaksime seda uuesti alustada, siis on seaduses selgelt öeldud, et tuleb teha ettepanek, teine poole menetleb seda jne. Meil on aga kunagi juba rahvaküsitlus ja teised vajalikud asjad tehtud ning kui me alustame uuesti protsessi, peame me kõik selle uuesti tegema,” lausus Aare Olgo.
Aare Olgo sõnul loeb ühinemisotsuse tegemisel eelkõige poliitiline tahe. “Me eeldame, et linnavolikogul peaks poliitiline tahe ühinemiseks olemas olema,” ütles ta. “Koalitsioonil on see kindlasti olemas, IRL-il kuulub see valimislubaduste hulka ning ka SDE fraktsiooni juht on seda seisukohta väljendanud. Vallas on see võib-olla pisut keerulisem.”
“Eelkõige soovime, et omavalitsused läbirääkimiste tulemusel ühineksid,” lausus linnapea praeguse algatuse eesmärkidest kõneldes. “Kui aga ühinemist ei toimu, siis soovime, et asi oleks selge – kas jah või ei, et mitte ilmaasjata siin sooja õhku suust välja puhuda.”
Vallavolikogule seisukoha võtmiseks antud kolmekuulist tähtaega kommenteerides ütles Aare Olgo: “Vallavanem Enn Kurg arvas algul, et vastust võiks küsida isegi juba detsembrikuuks, aga me mõtlesime hiljem, et tuleks ikkagi anda natuke rohkem aega.”
Tasub keskenduda pikaajalisele mõjule
Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia koostas 2010. aastal Jõgeva linna ja valla omavalitsusüksuste ühinemise või muu haldusintegratsioonivormi rakendamise mõju uuringu, kus jõuti järeldusele, et linna ja valla sotsiaalmajanduslikud eeldused toetavad ühisomavalitsuse moodustamist. Linnavolikogu istungil selgitas Geomedia juhataja Rivo Noorkõiv volikogu liikmetele tänast olukorda ning vastas esitatud küsimustele. Rivo Noorkõiv rõhutas, et omavalitsuste ühinemisest ei ole mõtet loota lühiajalist efekti. “Tuleb vaadata seda, millised on pikaajalised mõjud,” ütles ta. “Senisele praktikale tuginedes arvan ma, et pikaajalised mõjud ilmnevad aastate pärast. Ka ühinenud omavalitsuste suurem võimekus ei ilmne koha, vaid alles aastate pärast, kui olete näiteks oma hallatavad asutused pannud tööle niimoodi, et nad üksteist ei dubleeriks ning et nad oleksid tõhusad. See järelm ei tule kahe-kolme aastaga, vaid väga pikas perioodis.”
Volikogus opositsioonis olevad SDE ja IRL fraktsioonid esitasid eelnõule kolm täiendusettepanekut, mida volikogu enamus ei toetanud. Asso Nettani ettepanek ühinemisläbirääkimisteks töörühma moodustamiseks pälvis kolme volikogu liikme toetuse, Mihkel Kübara ettepanek määrata seisukoha esitamise tähtajaks tuleva aasta 1. jaanuar sai kaheksa poolthäält. Asso Nettani mõtet, et samasisuline ettepanek vormistataks juba praegu ka Pajusi, Palamuse, Torma, Puurmani ja Tabivere vallale, toetas neli linnavolinikku.
MATI ALEV
