Jõgeva kultuurikeskuse galeriis avati teisipäeval näitus “Jõgeva linn kunstis”, millel võib näha Jõgeva kunstikooli õpilaste ning Jõgeva Ühisgümnaasiumis toimunud maakondlikel kunstipäevadel osalenute töid.

Lastest on linna kontekstis harjutud tihti mõtlema kui nendest, kelle heaks tuleb linna raha välja käia — selleks, et nad hoitud, koolitatud ja huvikoolitatud oleksid ning et nende vaba aeg sisustatud oleks. Harvemini mõeldakse, et ka lastel endil on linnale palju anda. Kultuurikeskuse galeriisse üles pandu näitab, et lapsed võivad olla ühe linna elu ja olemuse väga tähelepanelikud ja nutikad mõtestajad.

Kas teie näiteks teaksite, milline näeb Jõgeva välja XXIII sajandil või milline pärast tulnukate rünnakut? Laura Pint ja Aleksander Volkov teavad. Ülejärgmisel sajandil juhib linna geniaalseid ideid genereeriv robot-linnapea, kes traditsioonide hoidmise mõttes kannab siiski lipsu ning on üsna praeguse linnapea nägu. Tulnukad ründavad aga miskipärast just Jõgeva Gümnaasiumi ja selle hoone nõuab pärast seda, tundub, üsna suuri investeeringuid.

Linna väärtused

Kõige enam ongi kunstikooli õpilaste töödel kujutatud Jõgeva linna hooneid — nii ühe- kui hulgakaupa, nii realistlikus kui ka fantaasiarikkamas laadis. Kadri Reim on näiteks oma guašimaalile “Jõgeva linna väärtused” suutnud mahutada peaaegu kõik Jõgeva linna olulised hooned. Jõgeva kaks pangahoonet — Ühispanga (ehk nüüdse SEBi) ja Hansapanga oma — on leidnud Keiu Meesaku ja Birgit Piilingu silma ja käe läbi väärika jäädvustuse. Keiu pilt on värvikam ja jõulisem, Birgiti oma pastelsem ja õrnem — nii, nagu Arnold Matteuse projekteeritud Hansapanga hoonegi.

Angela Maasalu on jälle hästi ära tabanud stalinistlikus stiilis Aia tänava koolimaja olemuse ning lisanud sellele samas stiilis detaile, aga tasakaalustuseks ka lõbusaid lepatriinusid. Kätlin Johansoni kaks pilti sarjast “Fovistlik Jõgeva” on inspireeritud kunstiajaloost: XX sajandi alguses Prantsusmaal esile kerkinud fovistid hülgasid senise kunsti põhitõed — valguse ja varjuga modelleerimise ja objektidele ainuomaste värvide kujutamise —, ning hakkasid nähtava jäljendamise asemel väljendama kunstniku enese tundeid ja meeleolusid. Nii on ka Kätlini piltidel reaalselt eksisteerivaid asju kujutatud maalija enese meeleolude “soustis” ning tulemus on väga huvitav. Niisama omapärane ja huvitav on Kristin Pedoski visioon rohelisest Jõgevast (“Roheline rahu”).

Näituselt võib leida ka otseseid vihjeid sellele, millest noored linnas puudust tunnevad. Karl Kristjan Nurmiku meisterdatud penoplastist mudel näitab, missugune võiks näha välja Jõgeva skate-park. Veel võib näituselt leida n-ö põlve otsas valmis tehtud postkaardikomplekti “Jõgeva linn kunstis”, milles kasutatud kunstikooli õpilaste Jõgeva-ainelisi töid.

“Selle postkaardikomplekti võiks kasvõi homnepäev trükki anda: eeltööd selleks on juba tehtud,” ütles Jõgeva kunstikooli juhataja Anne Nurmik näituse avamisel.

65 ja 70

Jõgeva-ainelisi kursusetöid tehti Jõgeva kunstikoolis nii linna 65. kui ka 70. sünnipäeva eel. Viis aastat tagasi kulus juhataja sõnul peaaegu kogu “aur” tööde tegemise peale, nii et nende näitamiseni õieti ei jõutudki. Nüüd on piltide autorid juba vilistlase seisuses, nende tööd aga publikule meeldivaks avastuseks. Tänavustest kursusetöödest jõuti kultuurikeskusesse välja panna vaid need, mis enne õiget tähtaega valmis said, ülejäänuid kaitsti Jõgeva kunstikoolis sel kolmapäeval.

Tavalisest näitusest lõbusamaks teeb kõnealuse väljapaneku asjaolu, et seal saab mängida Jõgeva-teemalisi lauamänge. Esimese sellise tegi Amita Kulina kunstikooli kursusetööna, hiljem on lauamänge valmistatud maakondlike kunstipäevade ühe koduülesandena. Kultuurikeskuse fuajees saab vaadata ka videot tänavusest kunstipäevast.

RIINA MÄGI