Jõgeva linn avalikustas täna nii linnalehes kui ka interneti kodulehel linna esialgse kohaturunduskava, millele ootab nii kohalike elanike kui ka külaliste täiendusi ja ettepanekuid.
Jõgeva on möödunud aasta algusest aktiivselt otsinud mõtestatud ja põhjendatud sõnumit, millega linna kui head elukeskkonda tervikuna tutvustada ja reklaamida. Erinevate elualade inimesed said kokku paljudel koosolekutel, kus otsiti ühist arusaama kohaturundusest ehk mainekujundusest.
Eesmärgiks on luua Jõgevale kui paigale positiivne maine, seda nii kohaliku elaniku kui külalise jaoks, ning suurendada inimeste soovi asuda Jõgevale elama, samuti suurendada siit pärit noorte soovi kodulinna tagasi pöörduda ja siia oma kodu rajada. Aga oluline on tõsta ka Jõgeva linna tuntust eestimaalaste hulgas ning sellega suurendada linna külastajate arvu ja pikendada olemasolevate külastajate linnas viibimise aega. Külastatavust suurendades saab aidata kaasa turismiga seotud ettevõtluse arengule linnas (majutus, toitlustus, käsitööde müük jms) ning vähendada külastuste hooajalisust, selgus kohaturunduskava tutvustusest.
Et arvamusi oli erinevaid, läks ühise konsensusliku nägemuse leidmine raskeks. Õige pea saabus üldine veendumus, et vastava ala eksperte ehk konsultante kaasamata ei saavutata oma jõududega soovitud eesmärki.
Kasutati proffide abi
Nõnda algasid mullu kevadel otsingud sobiva konsultatsioonifirma leidmiseks, kes aitaks koostada Jõgeva kohaturunduskava. Pärast läbirääkimisi mitmete firmadega otsustas linnavalitsus sõlmida lepingu OÜ-ga EstTBWA.
Töö valmis mullu ajavahemikus november-detsember ja selle raames viidi läbi rahvaküsitlus nii Jõgeval kui üle Eesti.
26. novembril peeti ulatuslik nn sekkumispäev (disruption meetodil üles ehitatud päev, meetodi peamiseks sisuks on tavade sõnastamine ja siis nende murdmine ehk tavamõtlemisest vabanemine – toim.).
Küsitlusega ilmnes, et Jõgeva linna positiivse mainega kohana ei tunta. Jõgeva linnas on palju väärtusi, mida tegijad hindavad ja tunnustavad, Eesti üldsus aga ei tea sellest suurt midagi.
Kohaturunduskavast selgub, et Jõgeva on palju seotud põllumajandusega, Eesti viljakamate muldadega, ümberringi on väga kaunis loodus. Seda tuleb arvestada.
Ühtegi atraktiivset tegevust, mis Jõgevale huvilisi tooks, praegu ei ole, puudub konkreetne atraktsioon. On rohkem üritustepõhine tegevus.
EstTBWA esitles Jõgeva linnale valminud tööd 28. detsembril Sekkumispäeval osalenud töörühm hindas töö tulemusi 14. jaanuaril peetud koosolekul. Kuus tunnuslause teemat on välja pakutud, jäetud mõtteainet, et veel enne, kui asi lõplikult kinnitatakse, on, mille üle arutleda. Huvitavaks peeti võimalust teha kommunikatsiooniplaani väljatöötamisel koostööd Tartu Ülikooliga.
Uut tunnuslauset pole
Jõgeva linnavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Hele Kull ütles, et linnal valmis eelmise sajandi lõpus kultuuri arengukava koostamisel linna 60. sünnipäevaks tunnuslause “Raudteesõlmest kultuurilinnaks”. Siis oli soov linna kultuuripoolt rohkem esile tuua. “Tänaseks on tunnuslause ilmselt oma põhieesmärgi täitnud, Jõgevat tuntakse riigis eelkõige mitte raudteesõlme, vaid Betti Alveri, Alo Mattiiseni, kultuurikeskuse, Betti Alveri muuseumi ja mitmete aktiivsete kultuurivaldkonna mittetulundusühingute kodulinnana. Muusikakool ja kunstikool, kooliteater Liblikapüüdja annavad hea võimaluse noortele. Palju näitusi, kontserte, etendusi loovad linlasele laialdase võimaluse ka ennast kultuuripoolega kursis hoida. Jõgevast saab sellel suvel naistetantsu pealinn – tänavu peetakse siin esimene naiste tantsupidu.”
Ettevõtjad tõid uue teemana sisse külmalinna. Külmalinna teemaga on haakunud küüslaugufestival, jääpurika festival. Jõgeval on jõuluvana kodu. Külmalinna kontseptsioon on väljaspool ehk kõige enam kõlapinda leidnud.
Jõgeva linn korraldas 2005. aastal avaliku konkursi uue tunnuslause saamiseks. Laekus umbes 60 ettepanekut, kuid komisjon otsustas, et üht ja ainsat, millega eelmine asendada, nende hulgas ei ole ja konkurss tunnistati nurjunuks. Linna 65. sünnipäevaks valmis Jõgeva linna logo. Praegu eksponeeribki Jõgeva end logo, lipu ja vapiga, tunnuslauset tegelikult ei kasutata, uut pole.
Olukord on kaardistatud, unistused ja utoopilised ideed on lendu lastud, kokkuvõte kaante vahel. Tulemus antakse tänasest arutamiseks Jõgeva linna elanikele, arvamusliidritele. Kuu aja jooksul soovib linn saada tagasisidet, iseäranis koolide vanemate klasside õpilastelt ja hiljuti valitud noortevolikogult. Selle järgi toimub analüüs ja avalik arutelu. Siis peaks olema selge, kes oleme ja kuhupoole liigume.
Üldised tähelepanekud kohaturunduskavast
*Töö on huvitav ja pakub uudseid võimalusi kohaturunduskava edasiarendamiseks
*Vajalik on avalikustamise käigus saada tagasiside, mil määral nimetatud kava suudab n-ö kõnetada Jõgeva linna inimest ehk kogukonna liiget ja selle baasil teha järeldused
*Töös on esitatud kaks suurt suunda: mahetootmise ja põllumajandusliku ala keskus ning teise suunana loomeala ehk loomeinimestele atraktiivne elukeskkond
*Osa töörühma liikmeid kaldus toetama ühte, osa teist suunda
*Oluline on valik: kas jätta sisse mõlemad suunad ja püüda neid integreerida või valida välja üks ja panna suurem rõhk sellele.
i
HELVE LAASIK
