|
|
Eesti Taimekasvatuse Instituudi ühel Jõgeva-lähedasel põllul lõigati möödunud reedel rahurukist, millest hakatakse paari kuu pärast Berliinis rahuleiba küpsetama. Rahuleiva projektiga, millesse on kaasatud Saksamaa ja kümme aastatel 1989-2012 Euroopa Liiduga liitunud riiki, tähistatakse Berliini müüri langemise 25. aastapäeva. |
Kui Berliini müür 1961. aastal püstitati, jäi seda ümbritsevasse nn surnud tsooni ka üks pühakoda — Bernau tänaval asuv Lepituskirik. Pärast müüri langemist sai Lepituskiriku kogudus maa tagasi ning rajas samasse paika uue pühakoja. Selle juurde tehti 2005. aastal väike põllulapp, millel on igal aastal kasvanud talirukis ‘Borellus’. Põld sümboliseerib surnud tsoonis taas tärganud elu.
2012. aastal Lepituskiriku juurest koristatud rukkisaagist jagati osa laiali kümnesse viimase veerandsajandi jooksul Euroopa Liitu astunud riiki: Bulgaariasse, Eestisse, Lätti, Leetu, Poolasse, Rumeeniasse, Slovakkiasse, Sloveeniasse, Tšehhimaale ja Ungarisse. Eestisse saadetud rukkikogus külvati möödunud aasta 6. septembril Eesti Taimekasvatuse Instituudi viiesajaruutmeetrisele põllulapile, kus sellele sai naabriks meie vanim ja kuulsaim talirukkisort ‘Sangaste’. Möödunud nädalaks said mõlemad rukkisordid küpseks ja koristati.
Esimesed rukkivihud lõigati pidulikult sirbiga, lõikajaiks Saksamaa suursaadik Christian Matthias Schlaga, Eesti Vabariigi põllumajandusminister Ivari Padar, Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel ja Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk. Suurem osa rahurukki koristamise tööst usaldati siiski taimekasvatuse instituudi kombainerile Eero Savolainenile.
“Olen väga õnnelik, et saan juures olla, kui sellist sümboli staatusesse tõstetud vilja lõigatakse,” ütles suursaadik Christian Matthias Schlaga. “Mul on ka hea meel, et mu kaasmaalased sellise projekti käivitasid. Rukis on paljusid riike ühendav element ja Berliini müüri langemise juubel paras aeg meenutada, mis Euroopas viimase veerand sajandi jooksul toimunud on. Just rahuleiva projekti kaasatud riikide kodanikud teavad oma isikliku kogemuse najal, mida tähendab olla müüri taha suletud ja sealt mitte välja pääseda. Nad teavad, mida tähendas lõhestatud Euroopa ja kui tähtis samm oli Euroopa taasühinemine. Hispaanlased seda võib-olla nii hästi ei mõista.”
Emotsionaalselt lähedane vili
Põllumajandusminister Ivari Padar lisas, et rukis on meie, eestlaste jaoks emotsionaalselt kõige lähedasem teravili. Mujal maailmas on aga teravilja külvipinnast ainult üks protsent rukki all, sest enamikus riikides tuntakse ainult valget leiba.
“Eestiski on rukki külvipind vähenenud, ent rukkileib jääb kindlasti ka tulevikus eestlase üheks põhitoiduks ja seepärast on rukkil alati koht eestlase südames,” ütles Ivari Padar. “Plaanime kuulutada järgmise aasta Eestis rukkiaastaks.”
Tema sõnul on rahuteema muutunud vahepeal tunduvalt aktuaalsemaks, kui see oli möödunud sügisel rukki külvamise ajal. Üsna meie lähedal on ju kuulda sõjapasunaid ja see teeb murelikuks.
“Poolteist nädalat tagasi käisin Kiievis ja kohtusin Ukraina põllumajandusministriga. Sain kõnelda ka kahe Ida-Ukraina põllumehega, kes kinnitasid, et nende kandis on tankid suure osa põllumaast laastanud. Sõdade ajal muutub põllumajandus tegelikult just väga aktuaalseks, sest mõned muud vajadused võib edasi lükata, aga süüa on ka sõja ajal vaja,” ütles Ivari Padar. “Rahuleiva projekt toob hästi välja Euroopa Liidu sügavama mõtte. Liidu jagatavad toetused on tegelikult n-ö peenraha, ühenduse olulisim funktsioon on hoida rahu Euroopas endas ja Euroopa ümber.”
Ivari Padar kavatseb osaleda ka rahuleiva projekti raames 30. septembril Berliinis korraldataval konverentsil.
Postipakiga Berliini
Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktori Mati Koppeli sõnul kuivatatakse ja puhastatakse reedel lõigatud rahurukis ning saadetakse väike kogus sellest posti teel Berliini.
“Berliini saadame kahekümnekilose rukkipaki,” sõnas Mati Koppel. “Seal segatakse see ülejäänud üheksast riigist saadetud rukki ning Berliini Lepituskiriku juures kasvanud rukkiga, jahvatatakse jahuks ning küpsetatakse sellest rahuleiba.”
Rahuleiba hakatakse küpsetama 1. oktoobril kunagise Berliini müüri juurde püstitatavas leivaahjus ning sellest peaks osa saama paar tuhat inimest.
Saksamaale saadetav pakk hakkab sisaldama nii saksa sordi ‘Borellus’ kui ka meie ‘Sangaste’ teri: viljad koristati koos ja läksid ühte punkrisse. Nii annab Eesti siin aretatud rukkisordiga omagi panuse rahuleivasse. Tõsi, ‘Sangaste’ aretajaks on siiski saksa soost mees — Friedrich Georg Magnus von Berg. Sümboolne seik ju seegi.
Rahuleiva projekti eestvedajaks on Saksamaal tegutsev kodanikeühendus FriedensBrot. Nad otsustasid oma projekti olulisemad sündmused korraldada Berliini müüri langemise tegelikust aastapäevast, 9. novembrist teadlikult enam kui kuu aega varem, et need ei mattuks üldisesse juubelikärasse.
“Saksamaalt toodud rukis ‘Borellus’ kasvas meie oludes päris hästi,” sõnas Eesti Taimekasvatuse Instituudi rukkiaretaja Ilme Tupits. “Tõsi, kõrs oli sellel nõrgavõitu, nii et üks maikuine vihm surus selle üsna vastu maad.”
i
RIINA MÄGI
