|
|
Eesti Taimekasvatuse Instituudi Jõgeva-Mustvee maantee äärsel põllul on võrsumas rahurukis. Kui see tuleval aastal küpseks saab, viiakse koristatud saak Berliini, kus sellest ja veel kümnes riigis kasvatatud rukkiteradest jahvatatakse jahu. Jahust aga küpsetatakse Berliini müüri langemise ja külma sõja lõpu 25. aastapäeva auks sümboolset rahuleiba. |
Talirukki ‚Borellus’ seeme, mis möödunud reedel viiesaja ruutmeetri suurusele põllulapile maha külvati, oli Jõgevale toodud Berliinist. Seda, kuidas rahurukis mulda saab, käisid oma silmaga kaemas Berliinis tegutseva kodanikeühenduse FriedensBrot e. V. tegevjuht dr Gibfried Schenk, tema abikaasa dr Marion Schenk, kes on tegev samas ühenduses, ning Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel. Gibfried ja Marion Schenk seisid ka rahuleiva projekti sünni juures. Projekti idee tõukub asjaolust, et kohta, kus kunagi laius Berliini müüri ümbritsev nn surnud tsoon, rajati juba kaheksa aastat tagasi väike põllulapp, kus kasvab seesama talirukis ‚Borellus’.
“Kui Berliini müür 1961. aastal püstitati, jäi seda ümbritsevasse nn surnud tsooni ka üks pühakoda – Bernau tänaval asuv Lepituskirik,” ütles Gibfried Schenk. “Mõistagi jäi see siis tühjaks. Piiri valvanud Saksa Demokraatliku Vabariigi sõdurid kasutasid kiriku torni vaatluspaigana. 1985. aastal kirik lammutati. Pärast Berliini müüri langemist sai Lepituskiriku kogudus maa tagasi ning mõne aja pärast rajati samasse paika uus, moodsa arhitektuuriga pühakoda. Selle juurde rajati 2005. aastal “surnud tsoonis” taas tärganud elu sümboliseeriv rukkipõld. Koos kabelis tegutseva vaimulikuga tuli meile idee lükata käima rahuleiva projekt, mis aitaks väärikalt tähistada Berliini müüri langemise 25. aastapäeva.”
Kümme partnerit
Projekti otsustati kaasata kümme Kesk- ja Ida-Euroopa riiki, mis on ajavahemikul 1989 kuni 2012 ühinenud Euroopa Liiduga: Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.
“Pöördusime nimetatud maade põllumajandusministrite poole ja meie suureks rõõmuks võtsid kõik meie ettepaneku vastu, kusjuures üks kiiremaid reageerijaid oli Eesti Vabariigi põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder,” ütles Gibfried Schenk.
Projekt näeb ette, et Berliini Lepituskabeli juures 2012. aastal koristatud rukkisaagist saadetakse teatav kogus laiali projektis osalevatesse riikidesse ning külvatakse seal 2013. aasta sügisel maha. Järgmisel aastal saak koristatakse ning tuuakse kümnest riigist Berliini kokku. Osa segatud “aastapäevarukkist” külvatakse endises “surnud tsoonis” asuvale põllule, osa aga jahvatatakse jahuks, millest küpsetatakse sümboolset Euroopa rahuleiba.
Gibfried Schenki sõnul valisid projektis osalevad riigid erilise rukki jaoks erilise kasvukoha: sellise, mis on seotud mõne olulise momendiga riigi ajaloos. Poolakad otsustasid näiteks külvata rahurukki maha ametiühinguliikumises Solidaarsus suurt rolli mänginud katoliku preestri, sotsialistliku Poola võimude poolt hukatud Jerzy Popieluzko sünnikohta, rumeenlased paika, kus asunud koonduslaager sai viimaseks elupaigaks paljudele mustlastele jne.
“Need on hinge puudutavad lood. Ent me ei taha oma projektiga kaevuda siiski ainult valusasse minevikku, vaid vaadata ka tulevikku,” ütles Gibfried Schenk. “Sellest ei räägita ega mõelda kuigi tihti, ent tegelikult on leivavilja ja rahu vahel väga tihe seos, mis toimib mõlemat pidi: kui on rahu, siis on põllumeestel võimalik leivavilja kasvatada, ning mida enam on leivavilja, seda kindlamalt püsib rahu.”
Juubeli avasignaal
Tuleva aasta 30. septembril korraldabki kodanikeühenduse FriedensBrot konverentsi, kus arutletakse Euroopa põllumajanduse tuleviku ja jätkusuutlikkuse üle. Iga projektis osalev riik saadab konverentsile oma esinduse eesotsas põllumajandusministriga. Konverentsile järgneval päeval, 1. oktoobril lähevad kümne riigi esindajad, poliitikud ja ajakirjanikud külla Berliini vanimasse, Humboldti ülikooli: seal on palju noort aktiivset rahvast ning seal leiab üritus loodetavasti laia kõlapinna. Hiljem kandub tegevus üle kunagise Berliini müüri juurde. Sinna püstitatakse leivaahi ning küpsetatakse rahuleiba. Eeldatavalt peaks sellest osa saama paar tuhat inimest.
Ühendus FriedensBrot korraldab oma tuleva-aastase suursündmuse Berliini müüri langemise tegelikust aastapäevast teadlikult enam kui kuu aega varem. Kui see toimuks õigel aastapäeval, 9. novembril, mattuks see üldisesse juubelikärasse, nüüd kujuneb see aga juubeli silmatorkavaks avasignaaliks.
Gibfried Schenki sõnul on ühendus FriedensBrot asutatud üksnes rahuleiva projekti läbiviimiseks. Ühenduses on 15 liiget, oma ettevõtmisele on toetust otsitud ja leitud mitmesugustelt firmadelt. Schenkid töötavad ühenduses vabatahtlikkuse alusel, ent täistööajaga, sest vähemast suursündmuse ettevalmistamiseks ei piisa.
Huvitava faktina selgus, et Mati Koppel ja Gibfried Schenk on asjatundjad ühes ja samas valdkonnas: Koppel uurib praegu kartulihaigusi ja Schenk on sama teemaga tegelnud paarkümmend aastat tagasi. Eestis meeldis Schenkidele väga ning ka siinne põllumajandus jättis neile hea mulje.
“Tore oleks, kui rahurukkilapile saaks juurde ka selgitav silt,” sõnas Gibfried Schenk.
“Meie mõtlesime panna lisaks sildile ka QR-koodi, mis nutitelefonis infomaterjalid avaks,” selgitas Mati Koppel.
Tema sõnul külvati Berliinist toodud talirukkile ‚Borellus’ naabriks meie vanimat ja kuulsaimat talirukkisorti ‚Sangaste’: siis on möödasõitjail hea vaadata ja võrrelda, kuidas üks ja teine kasvab. Berliinlased palusid endale tulevikus saata ka fotosid sellest, kuidas rahurukis kasvab. Selliseid fotosid saadetakse ka teistest riikidest ning need pannakse üles ühenduse FriedensBrot kodulehele ja Facebooki.
“Tahame tegelikult, et seoses Berliini müüri langemise aastapäevaga algav diskussioon põllumajanduse tuleviku üle jätkuks, sest põllumajanduse teemal on väga palju arutada, näiteks selle üle, kuidas saaks aidata riike, kus leivaviljanappus suureks mureks. Suurlinnade inimesi oleks vaja ka tänapäeva põllumajandusega kurssi viia: nad ei tea üldse, mis põldudel toimub!”
i
RIINA MÄGI
