Alates juunist on Jõgeva kultuurikeskuse erinevatesse külgedesse paigaldatud kolm uut moodsat kaamerat. Varem pole seal neid olnud ning vandaalitsemised on jäänud süüdlasteta.
Lemmikkohaks välilava
Kultuurikeskuse maja lõhkumine on olnud tõsine probleem. Huligaanide lemmikkoht on välilava, kus saab rahulikult tegutseda, samuti vihmaveetorud ja hoone vundamendiplaadid. Suurema hävitustööna on lõhutud üks kultuurimaja aken. Lisaks sellele ei ole lõhkujate näpud eemale jäänud ka tänavavalgustuspostidest.
Jõgeva linnapea Aare Olgo sõnul ei hinda kõik seda head, mida püütakse linnruumi luua. Nõnda on kiputud lõhkuma ka kultuurikeskuse ääres olevaid pinke ja lillepeenraid. “Seetõttu võtsimegi vastu sellise otsuse, et paigaldame kaamerad,” selgitas kultuurikeskuse juhataja Ainar Ojasaar. Praegu valvavad maja kolm kaamerat. Edaspidi, kui on vaja, saab süsteemi kaameraid juurde lisada. Välilavale on paigaldatud, nagu kultuurikeskuse töötajad ise hellitavalt kutsuvad, “mumm”, mis teeb 360-kraadiseid ringe.
“Investeerisime hea kvaliteediga digikaameratesse, mis on selge pildiga, võimaldavad nägusid suurendada ning salvestada materjali. Juhataja lisas, et pilti hakatakse salvestama sellest hetkest peale, kui kaamera vaateväljas toimub liikumine, seega niisama filmimist ei ole.
Toimuvat saab jälgida ükskõik kus
Ainar Ojasaar kiidab kaamerate süsteemi nüüdisaegset ja mugavat lahendust. Paroolide olemasolul saab igal hetkel, ükskõik kus süsteemi sisse logida ning näha, mis hoone ümber parasjagu toimub. Lisaks on võimalik kaamerate salvestusi jälgida selleks loodud telefonirakenduse abil. “Alguses oli süsteem uus ja huvitav ning jälgisin toimuvat ka kodust. Selle aja jooksul, mil kaamerad on üleval olnud, katsetas kamp noori välilaval juba eelnevalt tehtud aukude sügavust, aga õnneks midagi tõsisemat ei juhtunud,” lisas Ojasaar.
Tema kinnitusel ei ole pärast kaamerate ülespanekut rikkumisi täheldatud. “Võib-olla on need liiga vähe üleval olnud või on juba märgatud ning enam ei julgeta midagi teha,” arutles kultuurikeskuse juhataja.
Nüüd muutub ka politsei töö kergemaks. Varem oli näha küll vandaalide tegutsemise jälgi, kuid süüdlast oli peaaegu võimatu leida. “Kui midagi juhtub, siis on meil võimalik politseile videomaterjal tõendina esitada,” rääkis Ojasaar. Siis on lootust lõhkujad tabada.
Jõgeva politseijaoskonna juht Ivar Dubolazovi sõnul on kaamerate ülespanek hea ennetav meede. See on signaal õigusvastaselt tegutsejatele ning annab märku, et nende ettevõtmisi jälgitakse. “Kui midagi peakski juhtuma, on lihtsam menetleda, kes, kus ja kuidas midagi toime pani,” lisas politseijaoskonna juht. Samas avaldab Dubolazov lootust, et inimesed peavad seadustest ja avaliku korra reeglitest siiski kinni.
Kultuurikeskuse juhataja sõnul on investeering digikaameratesse õige otsus. Analoogkaameraga oleks näinud, et keegi toimetab, kuid kes, see oleks jäänud selgusetuks. “Eelnevalt kirjutasime aasta eelarvesse sisse vundamendiplaatide vahetuse, sest neid lõhuti pidevalt. Loodetavasti jäävad need kulutused tulevikus ära ning kui välilava korda tehakse, jääb see püsima.” märkis Ojasaar. Ka Jõgeva linnapea Aare Olgo kinnitusel tasuvad kaamerad pikemas perspektiivis ära. “Remondikulutuste arvelt teenivad kaamerad oma hinna tasa,” sõnas linnapea.
i
MARGE TASUR
