“Kujud minu järel, siia jääb kuju number üks….,” kamandas peanõid ning rahvas, keda oli kogunenud parki väga arvukalt, hoidis kostümeeritut tegelastega sammu, et mitte etendusest ilma jääda. Poole tunni jooksul said huvilised ära arvata, kes on tundmatuseni muudetud tuntud inimestest kes. “Siit korvist saab paberi ja pastaka. Sedelid võtan tagasi üksnes koos pastakaga…” kõmises peanõia hääl.
Pargis lippas ringi ka väiksemaid ja suuremaid nõidu, kellest nii mõndagi ei olnud võimalik ära tunda. Oli nii parukate, värviliste nägudega, jänesekõrvadega, maskides kui lihtsalt põneva välimusega tegelasi. Nii mõnelgi salkus ja kaltsus tegelasel oli kaasas ka isiklik sõiduvahend ? luud või selle kohandatud variant hari.
Kujud, õigemini kujude taga olevad tuntud inimesed olid tänavu sedavõrd hästi maskeeritud,
et isegi parim arvaja oli viiest kujust õieti ära tundnud vaid kolm.
Kostümeeritud tegelasteks olid treener Aimur Säärits, Jõgeva kunstikooli juhataja Anne Nurmik, pikaaegne veredoonor ja laulja Matti Linno ning kultuuritegelane Ants Paju ning kultuurikeskuse juhataja majandusalal Ain Valdmann.
Nõiutud kujude idee on pärit Brüsselist ning Jõgeval korraldati kultuurikeskuse eestvõttel kujude ?väljanäitus? juba teist korda. Üle-eelmisel volbriõhtul sai rahvas vaadata värvitud naisi, kes olid küll äratuntavad.
Pidu aga nõiutud kujude äratundmisega veel ei lõppenud: esines nõidade bänd nimega AG2R ? Matti Linno ja Vello Pütsep. Väikestele ja suurtele nõidadele jagati mitmeid auhindu. Selgitati välja parimad kostüümid, samuti parim nõiatantsu tantsija ja huvitavama luua omanik.
Volbripidu aga ei peetud mõistagi üksnes Jõgeval, vaid ka mitmel pool mujal maakonnas, näiteks Põltsamaal, Adaveres ja Mustvees.
Adaveres oli volbriööl kavas saate Laulge kaasa kodukootud versioon Ada Veera eestvõttel, peolised lõid laulu lahti, tõestades, et eestlased on endiselt laulurahvas. Rahva seas tekitasid elevust ka jalgratastel ratsutavad ja tantsu löövad väikesed nõiad ? Terje Õunapuu tantsulapsed. Lõke süüdati Adavere spordiplatsil aga nõiasõnade saatel
Põnev oli volbripäeva tähistamine ka Tartus, kus linnavalitsus andis traditsiooni kohaselt võimu terveks ööks tudengitele. Üliõpilased pühitsesid volbripäeva rongkäiguga ning pesid taas puhtaks Karl Ernst von Baeri kuju.
Esimest maid tuntakse volbripäevana, mis on nõidade ja tarkade päev. Rahvasuus nimetatakse seda ka viilipipäevaks.
Rahvakalendri järgi tähistatakse volbripäeva katoliku kiriku naispühaku Walburga mälestuspäevana. Legendi kohaselt kihutavad ööl vastu esimest maid kogu maailma nõiad nõiasabatit pidama ning nõidumise ja ennustamise kohta kogemusi jagama.
EVA KLAAS
