Jõgeva külmarekord saab kaheksakümneaastaseks

Homme, 17. jaanuaril möödub kaheksakümmend aastat Eesti kehtiva külmarekordi mõõtmisest Jõgeval. Kunagine Jõgeva agrometeoroloogiajaama juhataja (aastatel 1985‒2003) Toomas Puss peab rekordi ületamist vähetõenäoliseks, kuid siiski võimalikuks.


Puss ütles Vooremaale, et 1940. aasta algus oli ääretult külm kogu Põhja-Euroopas.

„Selle taustal toimus Talvesõda Soome Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. Jõgeval mõõdeti õhutemperatuur -43,5, mida loetakse Eesti külmarekordiks.

Füüsikast on teada, et külm õhk on raskem ja vajub allapoole. Jõgeva paikneb lamedate nõlvadega orundis. Ida suunas tõuseb Vooremaa kõrgustik ja ka Laiuse mägi, maapind tõuseb samuti lääne ning Siimusti ja Aidu suunas. Edasi üles Pandivere kõrgustiku suunas, kuskilt Pedja jõest põhja poole on taas maapinna tõus. Nii moodustub Pedja jõe orundisse, Pedja ümbrusesse, Jõgevale ja ka Puurmani poole külma õhu nõgu. Selgetel tuulevaiksetel öödel jahtub õhk seal enam kui ümbritsevatel kõrgematel aladel,“ selgitas Puss.

Teadaolevalt mõõdeti 1940. aasta jaanuaris mujalgi Eestis veelgi krõbedamaid miinuskraade kui Jõgeval. Ajalehtede pealkirjad olid löövad: „Eesti külmarekordiks -42 kraadi!“, „Petseris ja Võrus 50 kraadi külma!“

Kiiresti levisid uudised, et Petseri jaamas on külmunud ära vagunitäis viina ning linnud langevad surnult maha.

„Teiste paikade külmasid riiklikul tasemel ei registreeritud, mistõttu saamegi rääkida Jõgeval mõõdetud külmarekordist,“ märkis Puss. Jõgeval mõõdetud külmast kirjutasid aga toonased ajalehed hilinemisega.

„Kuna Jõgeva ilmajaam, kus kole külm registreeriti, polnud tollal riiklik meteojaam, vaid allus Jõgeva sordikasvandusele, ei jõudnud mõõtmisandmed kohe päevalehtedesse,“ arvab teenekas agrometeoroloog Helle-Mare Raudsepp 2010. aastal MTÜ Miinus 43,5 ja Jõgeva linnavalitsuse koostöös ilmunud raamatus „Külmalinn Jõgeva“.

Rahvakalendri järgi registreeriti Eesti külmarekord tõnisepäeval. Selle päeva ilma järgi ennustati suveilma ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval niigi palju päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, tuleb kena aeg.

Puss peab teoreetiliselt võimalikus Eesti senise ametliku külmarekordi ületamist. „Viimastel aastakümnetel on kestnud ülemaailmne kliima soojenemine ja eriti soojaks on läinud talved. Tänavu pole õiget külma ja olulist lumikatet tulnudki. Ka viimase aja soojadel talvedel on olnud lühiajalisi, paari nädala kuni kuu pikkusi külma ja korraliku lumikattega perioode. Tavaliselt on need veebruaris. Kui Arktikast tuleb külma õhu sissetung, ja külm õhk jääb pikemaks ajaks seisma Soome ja Skandinaavia kohale, ning idast, kas eraldi või sellega ühinedes, tuleb veel Siberi kõrgrõhkkond, ei ole välistatud Eesti külmarekordi kordumine või ületaminegi,“ ütles ta.

Pussi sõnul olid väga külmad ka 1941., 1942. ja 1943. aasta talved. Näiteks 1942 mõõdeti Jõgeval Eesti madalaim aasta keskmine õhutemperatuur 1,6 plusskraadiga.

Jõgeval mõõdetud külmarekord oli paikkonnale vahepeal tähtis mainekujunduselement. 2003. aasta 22. detsembril avati MTÜ Miinus 43,5 eestvedamisel Jõgeval Piibe maantee ääres külmasammas, kuhu on märgitud Eesti külmarekord -43,5 ja samuti Jõgeval mõõdetud 21. sajandi külmarekord -37, 6. Samba kujundas kunstnik Rein Ereb ja selle ehitas aktsiaselts Valmeco.

  1. aastal valmis Tartu ülikooli ajalooringi ja Eesti rahvusringhäälingu multimeediatoimetuse koostöös Jõgeva külmarekordist mitme ainulaadse fotoga video, kus selgitusi jagab Jõgevalt võrsunud ajaloolane Jens Raevald.

Ilmastikuspetsialist Puss märkis sedagi, et 15. jaanuaril möödus üheksakümmend kaheksa aastat korrektse metoodikaga tehtud ilmavaatluse algusest Jõgeva sordikasvanduses, mis oli tänase Eesti taimekasvatuse instituudi eelkäija. Seega on põhjust tähistada 2022. aastal sellest sündmusest saja aasta möödumist.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus