Jõgeva kruusaaugu maastikurattaraja valmimine lükkub kevadesse

22. detsembril andis Jõgeva vallavalitsus ehitusloa Jõgeva linna kruusaauku maastikurattaraja rajamiseks. Ning valla kodulehe postituse järgi paigaldati kohe kruusaaugu ümber aed ning algasid ehitustööd. Nagu teada, saabus samal ajal ka lumi, ning aed ja ehitustegevus Jõgeva kesksel kelgumäel põhjustas palju pahandust.


Piiri 14 kinnistule rajatakse tänavaspordi rattarada eesmärgiga pakkuda noortele huvitavat ja sportlikku vaba aja veetmise võimalust. Kunagisse kruusakarjääri on kavandatud kruusakattega ainulaadne lainete, takistuste, hüpete ja kurvidega rada, mille pikkus on ligikaudu 600 meetrit ning laius kuni kolm meetrit. Rajal on 20 kurvi ning selle kõrguste vahe viis meetrit.
„Rattaraja projekteerimisel on arvestatud, et talveperioodil saavad lapsed nõlvadel kelgutada,“ kirjutas valla koduleht.
Jõgeva valla spordi- ja terviseedendamise nõuniku Kaily Moonese sõnul pidi rada valmima 31. detsembriks ja ehitajatele lubati nädala jagu pikendust. Saabunud talv ja lumi peatasid töö ehitusobjektil.

Esimene rada omasuguste seas

„Kui nad parasjagu ehitavad, peavad nad saama kohe ratastega testida, kas kalded ja nurgad on õiged,“ rääkis Moones, kelle sõnul jäänuksid muru külvamised ja muud seesugused tegevused nagunii kevadesse. „Objektil töötanud töömeestest oli suisa kahju, sest nemad said täiesti teenimatult kogu kriitika oma kaela,“ lisas ta.
Maastikurattarada ehitava mittetulundusühingu BR BMX tööna on valminud arvukalt rattaradu üle Eesti. Täpselt samasuguseid küll mitte. MTÜ esindaja Henri Kalm ütles Vooremaale, et tegemist oli nn lõpptähtajaga hankega, mis tähendab et ühe tähtaja sisse on koondatud kogu protsess, projekteerimisest lubade hankimise ja ehitamise lõpuni.
„Viivitused algasid juba projekteerimise ajal,“ rääkis Kalm, viidates geodeetide vähesusele ja hõivatusele. „Ka ehitusloa väljastamine oleks võinud olla kiirem. Väidetavalt läks nii kaua aega kaitseministeeriumilt kooskõlastuse saamisega.
Me tõepoolest lootsime mullatööd valmis saada enne lume tulekut. Seda väitsid ka detsembri teise poole ilmateated, mida jälgisime. Talv siiski üllatas. Saan aru, et meie tegevus on kõvasti poleemikat tekitanud, aga on nii neid, kes vastu, kui ka neid, kes poolt. Vahel on linnarahval teisel pool aeda isegi vaidluseks läinud,“ rääkis Henri Kalm.

Tööd jätkuvad pärast kelguhooaega

Praegu on tööd objektil peatatud ja enne päris kevadet ei jätku. „Lapsed saavad kelgutada poole kruusaaugu ulatuses. Projektis on ka selle kelgunõlva profiili parandamine, aga enne kevadet me seda ette ei võta, just arvestades elanike soovidega,“ lubas MTÜ BR BMX esindaja.
See ei ole esimene katse Jõgeva kruusaauku rekreatsioonieesmärgil kasutada. Nullindatel valmis Piiri pargi rekonstrueerimise projekt, mis nägi ette pargi korrastamist, jalgteid ja suusaradu. „Sellest sai valmis ainult jalgtee läbi pargi,“ meenutas tollane linnapea Viktor Svjatõšev. „Ette olid nähtud ka suusarajad sildadega üle jalgtee ja kultuurilis-meelelahutuslikule alale kruusaauku lavagi. Valmis see ei saanud, polnud ressursse,“ ütles ta.
Jõgeva valla majandus- ja arendusosakonna juhataja Triin Pärsimi sõnul oleks tõesti asjaajamine võinud kiirem olla.
„Aga see oli neil ju esimene sellelaadne rada. Ning koht on tõepoolest keeruline. Sinna ehitamine nõudis kooskõlastusi Jõgeva Veevärgiga, kelle pumbajaam lähedal. Aga koht jääb ka Jõgeva Kaitseliidu maleva maja sihtkaitsevööndisse, kus tehtavad tööd tulevad kooskõlastada kaitseministeeriumiga,“ rääkis Pärsim.
Tegemist on tema sõnul ebamugavate asjaolude kokkulangemisega. „Kruusaauku on kavas välja arendada rohkem teismelistele suunatud keskkond. Seni olid kruusaaugu kõige suuremaks tõmbenumbriks kelgunõlvad, aga pikk see talv meil siinkandis siis üldse on! Tahame sinna tekitada lisaks juba ehitatavale rattarajale veel muid võimalusi tervislikumaks ajaveetmiseks. Kruusaauk on meil praegu justkui kasutamata väärtus,“ arvas Pärsim.
„Ka siis, kui rattarada valmis on, pole ala teistele suletud. Tarasid rattaraja ümber kindlasti ei tule,“ lubas rajaehitaja Henri Kalm.
Rada, mille maksumuseks on 20 000 eurot, on Eestis suhteliselt ainulaadne, pakkudes võimalust nii maastikurattaga sõitmiseks, maastikujooksuks kui kelgutamiseks. „Kevadel tuleb Jõgeva kruusaauku väga äge rada,“ oli Kalm optimistlik.

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus