Elukestev õpe on tänapäeval aja nõue. Jõgeva kandi inimestel on juba viis aastat aidanud õpihimu üleval hoida Jõgeva koolituskeskus. Ülemöödunud reedel tähistati Jõgeval Saksa pubis selle sünnipäeva.
Jõgeva koolituskeskuse eelkäijaiks olid kahel aastal Jõgeva vallavalitsuse ruumides ja valla toetusel tegutsenud keelekursused. Et keelehuvilisi kogunes üha rohkem ning mitte ainult Jõgeva vallast, vaid ka mujalt, tuli leida mingi uus viis, kuidas kursusi hallata ja käigus hoida. Nii tuligi Jõgeva vallavalitsuse haridus- ja kultuuritöö peaspetsialistile Marika Pravele mõte luua mittetulundusühing Jõgeva Koolituskeskus. MTÜ asutas peatselt erakooli ja taotles sellele koolitusloa. See võimaldab välja anda aktsepteeritavaid haridustunnistusi ja saada õppuritel õppemaksust tulumaksuosa tagasi.
“Kui alustasime, polnud meil aimugi, mis sellest kõigest välja tuleb. Aga kes ei riski, see ei võida ka midagi,” ütles MTÜ Jõgeva Koolituskeskus juhatuse liige Marika Prave.
Nüüdseks on koolituskeskuse kursustel käinud 474 inimest. Tõsi, tegelikkuses on neid vähem, sest paljud on “korduskülastajad” ehk läbinud mitu kursust. Ent ikkagi on see väikese paiga kohta päris soliidne arv. Nagu öeldud, alguse sai koolituskeskus keeleõppest ja keeleõppel on praegugi suurim osakaal. Kõige rohkem on inglise keele rühmi, ent õppida saab või on saanud ka soome, vene, prantsuse ja hispaania keelt.
Lisaks sellele on toimunud kundalini jooga kursused algajatele, korraldatud stiili- ja sotsiaalmeedia koolitus ning suhtlemis- ja läbirääkimiskursus, viidud läbi tervisliku toitumise alaseid õppusi jne. Tänu Leader-programmist saadud toetusele, tegutsesid koolituskeskuse juures kahe ja poole aasta jooksul käsitöö ja kunsti õpiringid. Koolituskeskuse mitte just kerget vankrit on Marika Pravel aidanud vedada koolitus- ja projektijuht Kristi Moorits ning raamatupidaja Urve Auksmaa.
Kaugele ei sõidaks
Marika Prave sõnul oskavad inimesed hinnata seda, et neil on võimalik oma teadmisi ja oskusi täiendada kodunt kaugele sõitmata.
“Paljud on öelnud, et kui õppimine oleks seotud pikkade sõitudega, siis oleksid vajalikud teadmised omandamata jäänud,” ütles Marika Prave.
Kui koolituskeskus kutsus viis aastat tagasi täiskasvanutele võõrkeeli õpetama Jõgeva gümnaasiumide pedagoogid, tekitas see vastakaid arvamusi.
“Paljudel oli tollal selline ettekujutus, et täiskasvanutele tuleb keelt õpetama kutsuda ikka keegi “kõrgelt ja kaugelt”,” ütles Marika Prave. “Nüüdseks on see müüt murtud. Meie gümnaasiumiõpetajad saavad täiskasvanute õpetamisega väga hästi hakkama.”
Rita Sildnik, kelle põhitöökohaks on Jõgevamaa gümnaasium, tunnistas, et koolituskeskuse inglise keele kursuste juhendamine oli tal esimene kokkupuude täiskasvanud õppuritega. Ning see kokkupuude oli üllatavalt meeldiv.
“Minu kursuslased on indu ja entusiasmi täis ning nakatavad mindki. Täiskasvanute õpetamine on väga loominguline töö. Nende ette minnes tuleb kõvasti pingutada, sest nad on üsna nõudlik publik. Aga nüüd pole mul vähemasti muret, mida õhtuse vaba ajaga peale hakata. Olen saanud juurde palju toredaid tuttavaid ja väikese lisasissetuleku,” ütles Rita Sildnik.
Vene keele õpetaja Ljuda Vahtla (temagi põhitöökoht on Jõgevamaa gümnaasium) lisas, et täiskasvanud õppijad on püüdlikud, motiveeritud ja aktiivsed ning julgevad ka eksida.
“Püüan kohe alguses uurida, millised teemad õpilasi huvitavad, siis saan tunnid sellest lähtuvalt üles ehitada. Tõsi, kui töötukassa töötajad koolituskeskuses vene keelt õppimas käisid, siis andis tööandja teemad juba ette,” ütles Ljuda Vahtla.
Oma maja pole
Oma maja Jõgeva koolituskeskusel pole, aga selle üle ei oska keegi kurvastada, sest keskusel on tekkinud terve rida koostööpartnereid, kes hea meelega nende õpperühmad oma katuse alla võtavad. Suurem osa rühmi käib praegu koos Jõgevamaa gümnaasiumis.
“Sellessamas Aia tänava koolimajas me ka alustasime, ainult et siis oli seal peremeheks täiskasvanute keskkool, nüüd aga Jõgevamaa gümnaasium. Ning maja on saanud palju kaunimaks ja mugavamaks,” ütles Marika Prave.
Lisaks Aia tänava koolimajale on koolituskeskus kursuste läbiviimiseks kasutanud Jõgeva ühisgümnaasiumi, Jõgeva täiskasvanute keskkooli, Jõgeva põhikooli, Siimusti algkooli, Jõgeva aleviku ja Siimusti noortekeskuse ruume. Vahepeal laienes koolituskeskus ka Põltsamaale ning siis leiti peavarju sealses kultuurikeskuses ja käsiteokojas. Kaks inglise keele õpperühma tegutseb Painkülas ASi Scanola Baltic ruumides ja neis õpivad just selle firma töötajad. Nende koolituskulud maksab kinni Scanola Baltic. Oma töötajate koolitusi on toetanud ka Jõgeva vallavalitsus, Eesti Töötukassa, Juta & Kaido ning veel mõned asutused-ettevõtjad.
“Meil tekkis keelehuvilisi nii palju, et nad oleksid linna, pehmelt öeldes, ära ummistanud,” ütles Scanola Balticu rapsiseemne ostujuht Indrik Unt. “Nii tuligi mägi Muhamedi juurde ehk koolitajad kohapeale kutsuda.”
Indrik Unt ise on Jõgeva koolituskeskuse keelekursuste n-ö raudvara: ta on inglise keelt õppinud keskuse loomisest peale.
“Koolis õppisin omal ajal vene ja saksa keelt, aga inglise keele alased teadmised piirdusid sõnadega “yes”, “no” ja “okay”. Lõpuks hakkas mul oma oskamatuse pärast piinlik ja tööd on mul ka inglise keelt oskamata keeruline teha,” ütles Indrik Unt.
Oma õpetaja Rita Sildniku kohta ütles Unt, et ta suudaks vist oinalegi inglise keele selgeks õpetada. Rita Sildnik kiitis omakorda Indrik Unti selle eest, et tal on alati kodutööd tehtud ja küsimustele õiged vastused tagataskus olemas. Puudunud on ta keeletunnist aga ainult paaril korral — siis, kui on viibinud välislähetuses.
Koolituskeskuse sünnipäevapeol oligi õpetajatel võimalus õpilasi ja õpilastel õpetajaid kiita. Jõgeva vallavalitsuse kantselei vanemspetsialist Ulvi Pint kinnitas, et täiskasvanud inimene ei läheks õhtul omast vabast ajast ja oma raha eest keeletundi, kui tal seal huvitav poleks. Jõgeva koolituskeskuse õpetajad suudavad aga oma tunni alati huvitavaks teha. ASi Kuremaa Enveko juhatuse liige Margus Manguse lisas, et täiskasvanud õppijat, kellele asjad just ülearu kiiresti selgeks ei saa ja meelde ei jää, saab õpetada ainult rõõmsa meelega inimene. Ning koolituskeskuse õpetajad seda on.
“Maailm muutub kiiresti ja tööjõuturg ka. Järjest rohkem hinnatakse neid, kellel on loomingulisust, algatusvõimet ja uusi oskusi. Koolituskeskus on teinud palju selleks, et Jõgeva kandis selliseid inimesi oleks, ütles Jõgeva vallavanem Enn Kurg, kes käib ka ise Jõgeva koolituskeskuses inglise keele kursusel.
Muusikatki tegid sünnipäevapeol täiskasvanud õppijad: Soomemaal Lahtis eesti keele kursustel käivad Kristian Rintala, Pekka Saarinen ja Juha Johansson ehk ansambel Traxid. Neil oli päris huvitav kokku saada inimestega, kes siin soome keelt õpivad.
Jõgeva koolituskeskus
*Sellenimeline MTÜ asutati 2009. aasta mais, erakool 2010. aasta jaanuaris.
*Aastate jooksul on keskuse kursustel osalenud ühtekokku 474 inimest.
*Kõige rohkem on olnud võõrkeelte (inglise, soome, vene, prantsuse ja hispaania) õppijaid, ent korraldatud on ka kundalini jooga, stiili-, sotsiaalmeedia-, suhtlemis- ja läbirääkimiskoolitusi, käsitöö- ja kunstikursusi jne.
*Praegu käib kursustel 68 inimest.
RIINA MÄGI
