Osa Jõgeva linnast oli teisipäeval veidi rohkem kui kaks tundi elektri ja veeta. Katkestuse põhjuseks olid ära kõrbenud kõrgepinge peakaitsmed põhikooli ja uisuplatsi vahelises alajaamas. 8.25 läks elekter ära põhikoolis, gümnaasiumis ja Tähe tänava ümbruse korterelamutes. Tähe 11 pumpla jäi samuti vooluta ning varsti olid veeta sellegi kliendid.
„Pühapäeva õhtul oli seal ka momendiks elekter ära läinud. Rike oli fikseeritud ka Elektrilevi dispetšeris. Midagi hullu siis veel ei juhtunud. Võib-olla oli asi ka üldiste süsteemide ülekoormuses. Ega see alajaam väga uus ka ei ole,“ ütles Jõgeva abivallavanem Mati Kepp.
Elektrilevi kommunikatsioonspetsialist Peeter Liik ei saanud kolmapäeval Jõgeva juhtumit kommenteerida. „Meil on praegu kogu jõud rakendatud sellele, et Lõuna-Eestis rikkeid lahendada ja nendele inimestele infot anda, kellel mitu päeva elektrit pole.“
Küsimusele, missuguseid piirkondi elektri ja veekatkestus mõjutasid, abivallavanem täpselt öelda ei osanud.
„Info kättesaamine oli ka keeruline, rikkekaart Elektrilevi kodulehel näitas katkestust millegipärast alles kümne paiku. Elektrilevi kontaktisiku Ats Kollomi kaudu saime täpsemat infot. Algul jäi mulje, et kõik elektribrigaadid olid Võrus.
See oli meile veidi õppusemoodi, et kuidas koolilastega toimetada. Linnalapsed lähevad ise koju, aga maalapsed? Tuli välja, et me isegi ei tea, kust keegi on, kui koolis voolu ei ole ja kogu info on digitaalsel kujul,“ rääkis Mati Kepp.
Jõgeva Veevärk kummalises olukorras
OÜ Jõgeva Veevärk juhatuse liige ja tehnoloogiadirektor Kalle Pint nentis, et Tähe 11 pumpla oli vooluta. „Aia tn varupumpla pandi tööle, aga varupumpla ei suuda tagada vajalikku veekogust, mis tõttu veesurve polnud võrgus küllaldane. Pumplates on loodud võimalus kasutada toiteks elektrigeneraatoreid, kuid suure võimsusega generaatorit, mis suudab elektrivooluga varustada võrgupumplat ei ole. Generaatorite, mis meile vaja, hinnad algavad 8000 eurost. Teema peale on mõeldud, aga tegudeni pole jõutud,“ ütles Pint.
Toimunust järelduste tegemiseks tuli Jõgeva vallavalitsusele appi pikaajaline päästeameti kriisireguleerija Sven Jablonski, kes ettevõtjana aitab omavalitsuste hädaolukorra plaane ja õppusi korraldada. Vaadanud üle tema käsutuses olevad dokumendid, leidis ta, et Jõgeva Veevärgi investeerimiskava järgi peaks Piiri tänava pumplas olema diiselgeneraator juba OÜ Jõgeva Veevärk 2011.–2013. aasta investeeringuprogrammi järgi.
Koomiliseks teeb selle asjaolu, et Piiri tänava pumplat praegu veel ju ei ole. Teise astme pumpla peaks tulema haigla lähedale. „Generaatori muretsemine oli ette nähtud just teise astme pumpla juurde, mis on kavas rajada Piiri tänavale. Praegu on see kirjas valla arengukavas 2020–2022, kui õnnestub Euroopa Liidu toetus saada.
Jõgeval veevaru on praegu 250 kantmeetrit, mis on poole päeva vajadus, nii et päris kriisi korral oleks vaja veehaardesse ka teist generaatorit.
Jõgeva Veevärk on saanud toetust Euroopa Liidult ja lepinguga tagatakse, et omanik ei vii raha ettevõttest välja 2022. aastani. Kogu teenitud raha investeeritakse nagunii töökindluse tagamisse,“ rääkis Kalle Pint.
Rahulolematust veevärgi tegevusega Pint saab aru, kuid veevarustuse katkestus ei olnud tingitud vee-ettevõttest. Omavalitsuse poolt on veevärgile seatud kohustus, et Jõgeva linnas tuleb veekatkestus likvideerida vähemalt 18 tunni jooksul. Teisipäevane katkestus oli kaks ja poolt tundi.
„Pint ütles, et mitmekümne kilovatist generaatorit läheb vaja, aga see pole õige,“ ei ole abivallavanem rahul. „Tähe tänava pumplat kohapeal vaadates selgus, et selle tööle rakendamiseks oleks vaja 4,5 kilovatti võimsust ja ega see torm ju viimaseks ei jää,“ lubas abivallavanem generaatorite ostmise toetamise peale siiski mõelda.
Koolilaste vaba päeva tõi veepuudus
„Enne poolt üheksat läks elekter ära aja mõne aja pärast ka vesi. Sama olukord oli põhikoolis. Olukord, kus pole elektrit ega vett oli meil esimest korda. Oleks ainult elekter ära olnud, oleksime ilmselt koolipäeva jätkanud.
Võtsime vastu otsuse, et pärast esimest tundi ei jätka, just sellepärast, et vesi puudus. Nii tegi ka põhikool. Suhtlesin Jüri Alandiga päästeametist. Et Kaitseliidu ja Päästeameti hoones olid nii elekter kui ka vesi, saime kokkuleppele, et meie õpilased, kes koju ei saa minna, saavad seal tualettruumi kasutada,“ rääkis Jõgevamaa gümnaasiumi direktor Priit Põdra.
Jõgeva haigla juht Peep Põdder oli kolmapäeval võrreldes teistega väga leebe: „Üksteist süüdistama hakata, et vahel mõni torm tuleb, ka ei maksa. Ebamugav on, aga saame hakkama.
Meil oli ära vesi, mitte kogu majas, vaid ülemistel korrustel. Keldris ja esimesel korrusel tuli kraanist vett, sest KEKi pumpla oli tööle jäänud. Muidugi on meil ka pudelivee varu. Eriolukorras saab läbi nii, et vett kulutatakse haiglas peamiselt joogiveeks ja toidu valmistamiseks, samuti tualetis. Desinfitseerimised saab ka muudmoodi tehtud. Ja ega niisuguses olukorras plaanilisi operatsioone ette võeta. Meil on vana generaator, mis tagab elutähtsate asjade toimimise.“
ANDRA KIRNA
