Kolmapäeva lõunaajal kutsuti päästjad kustutama Jõgeva Põhikooli spordisaali endises lasketiirus Rohu tänaval. Päästjad said teate kell 13.49. Ruumis põles spordivahendina kasutusel olnud veoautorehvi ümber põrand. Päästjad kustutasid akna all süttinud rehvi enne tulekahju suuremat levikut. Kogu saal sai aga tahmakahjustusi.
Tulekahju põhjustajate selgitamisega hakkasid tegelema politseinikud. Noorsoopolitseinik Kadri Mitt rääkis neljapäeval Vooremaale, et juhtunus olid osalised kaks last – 11- ja 12aastane poiss. Üks neist kohalik, teine pärit Põltsamaalt.
„Küsisin nendelt, miks nii juhtus ja kuidas nad mõtlevad seda heastada, aga esialgu olid poisid isegi üsna šokeeritud ega osanud oma teost midagi arvata. Neil oli plaan võtta tikud ja prahti või rämpsu põletada. Enne kooli vana lasketiiruni jõudmist panid nad juba põlema kolm prügikasti. Kui lasketiiru juurde jõudsid, leidsid, et aken on lahti ja tuli mõte sinna ka tikk sisse visata. Tuld võtsid põrand ja suur rehv, mida jõutõstjad treeninguks kasutasid. Rehvi ja põrandakatte suits rikkus laed ja seinad. Poisid püüdsid ise ka kustutada. Kui jõud üle ei käinud, tuli hirm nahka ja jooksid minema,” rääkis noorsoopolitseinik.
Staadionil parasjagu võisteldi
Kergejõustikutreener Piret Koll oli lastega staadionil kui õnnetus alguse sai. „Meil toimusid parasjagu võistlused. Ilm oli soe ja spordisaali aken oli pisut lahti. Olin küll lähedal, aga nägin tulekahju alles siis, kui uksest hakkas musta suitsu tulema. Poisid staadionilt olid siis juba tuletõrje kutsunud,” selgitas Koll.
Lasketiirus asuvat saali kastutakse koolihooajal kergejõustiku sisetreeninguteks ning seda rentis alates 2013. aastast ka Jõu ja Tervise Selts. Nemad olidki suviti selle peamised kasutajad.
„Tegin seal suuremate õpilastega jõutrenni. Küll mitte väga tihti, aga ikka siis kui vaja,“ märkis kergejõustikutreener Koll. „Sügisest oleks seda ruumi jälle hädasti vaja, sest kooli sportimisvõimalused siseruumis on niigi kitsukesed.”
Põhikooli direktori Triin Lõbu sõnul läheb kahjude kokkuarvutamisega veel pisut aega. „Aknatootja tuleb alles järgmise nädala algul vaatama. Kardan, et summa on ikka päris suur,“ oli direktor üsna morn.
„Lagi ja seinad on tahmunud. Kõik, mis ruumis sees oli, määrib ja kleepub,“ rääkis Piret Koll. „Saali tagumises otsas, kus põleng toimus, said ka elektrijuhtmed viga. Mis seisukord eespool on, veel ju ei tea. Kui midagi siin puutuda, siis kõik määrib ja veega maha ei tule, kogu ruum tundub üsna mürgine olevat. Kui siin natuke aega sees olla, hakkab pea valutama,“ lisas Koll.
„Ruumis oli sees Jõu ja Tervise seltsi varustus, mis õnneks väga kannatada ei saanud. Isegi suur rehv, mis väidetavalt põles, oli ainult kuumakahjustustega. Kleepuvat põlemisplöga on aga kõik täis. Suitsukahjustused jooksevad kuni välisukseni välja. Igal pool saavad käed mustaks. Kõik kapid ja uksed on samuti saastunud,” kirjeldas olukorda Ailer Mõtsar Jõu ja Tervise seltsist.
„Ilmselt ei ole võimalik ruumi praegu enam kasutada. Meil oli selleks suveks umbes 15 trennihuvilist ja mõned sportlased. Kõigepealt peame ruttu uue sobiva ruumi leidma ja siis kolima hakkama. Väiksemad asjad viisin praegu igaks juhuks kõrvale,” ütles ta.
Kui Ailerilt küsin, et kas need paharetid võtaks endale appi, vastas ta: „Küsimus tekitab segaseid tundeid. Ma isiklikult olen üsna löödud, et sellised asjad saavad meie linnas päise päeva ajal sündida. Sellele eelnes ju kolmes erinevas kohas prügikastide süütamine. Et keegi tõesti enne ei märganud ja ei sekkunud.
Aga tööd on palju, kes iganes selle siis lõpuks ette võtab. Meilgi veel mõned päevad nühkimist ja siis tõenäoliselt, loodetavasti kolimine. Kui need lapsed sellest õpiks, siis ehk…
Spordisaalis viibimine teeb suhteliselt lühikese ajaga kehva enesetunde. Ütlen väga ausalt, mina seda ruumi tagasi ei taha. Ja meie prioriteet nr 1 on Jõgevalt edasi liikuda. Tõmbame oma tegevused siin koomale. Enne nii selle peale ei mõelnud, või vähemasti veel mitte. Kuigi seltsilised on pärit ikka Jõgevalt ja selle lähiümbrusest, käib meil juba kliente, kes ütlevad, et neil oleks mugavam Tartus. Ehkki oleme Jõu ja Tervise Seltsi ajanud Jõgeval seitse aastat,” rääkis Mõtsar ja lisades, et olukord on tema jaoks emotsionaalne ja veel lõpuni seedimata.
Lapse käitumine algab kodust
Nii tema kui Piret Koll olid ühel meelel, et tegemist oli siiski väga õnneliku õnnetusega, sest hetkel ei olnud hoones ühtegi inimest. „Ühed võistlused olid lõppenud ja lapsed jõudsid juba koju minna. Need, kes parasjagu võistlesid, olid kõik staadionil. Õnneks polnud kedagi ka duši all. See oleks võinud väga kurvasti lõppeda,” rääkis Piret Koll.
Jääb üle olla tänulik spordipoistele, kes päästjad välja kutsusid, sest tulele saadi piir panna üsna ruttu.
Noorsoopolitseinik Kadri Mitt soovis lapsevanematele südamele panna, et lastele tuleb tuleohutusest rohkem rääkida ja kui järeltulija mõtlemisvõime oma tegude võimalikest tagajärgedest veel piisav pole, tuleb tikud igaks juhuks silma eest ära panna.
„Laps, kes selles vanuses kodus, vanemate järelevalve all ahju kütab, ei hakka ilmselt viskama põlevat tikku võõrasse aknasse, et vaadata, mis juhtuma hakkab. Kui kodus on maa-, kaug- või elektriküte, tuleb vanematel näha rohkem vaeva, et lapsed aru saaksid, kui ettearvamatu ja ohtlik tuli võib olla.”
Samuti soovis Mitt vanematele südamele panna, et laps kasutaks tuleohtlikke esemeid üksnes vanema järelevalve all ja tikke peaks hoida nii, et lapsed, kel pole piisavalt arusaamist ja kogemusi, neile ligi ei pääseks.
Veel lisas noorsoopolitseinik Mitt: „Tänapäeva maailmas on väga oluline, et inimesed oskaksid omavahel suhelda, leida õigeid väljundeid ning oleksid suutelised nägema oma tegude tagajärgi. Sotsiaalsete oskuste õppimine algab kodust. Lisaks kindlustunde loomisele ongi perekonna kõige olulisem sotsialiseerimise funktsioon – vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Sotsiaalsest keskkonnast tervikuna sõltub lapse mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised.
Sotsiaalsed oskused ei arene iseenesest, vaid vajavad õpetamist, kasvatamist, juhendamist, suunamist ja tuge.”
ANDRA KIRNA
