Kaks aastat tagasi Jõgeva valla kaasavast eelarvest toetust saanud koertepark Aia tänava alguses on läinud aasta novembrist tegutseda saanud. Ja olgugi et pargis käib vilgas elu, on üksjagu plaanitust siiski puudu.
„Vald ei ole ametlikku avamist teinud ja huvi pole ka üles näidatud. See on kurb, sest me tegime oma seltskonnaga kõike siin omast vabast ajast. See oli üsna ränk töö,“ on üks pargi eestvedajatest Gaile Vask pettunud.
Avamine tehakse koostöös lemmikloomapoega
„Vallaga oli pargi avamisest juttu, et selle oleks võinud nüüd kevadel ära teha, kuid see jäigi ainult jutuks ning rohkem kirjavahetust ei järgnenud. Tartus toimus avamine koostöös pargi eestvedajatega, seega teeme ise avaliku avamise novembris – kui pargi valmimisest saab kaks aastat – Põltsamaal asuva lemmikloomapoe Sõprus toetusega.
Avamist ei ole meie varem teinud, kuna lootsime avada sellise pargi, mis oleks täielikult valmis ehk korraliku pinnasega, atraktsioonidega, lisapinkidega, valgustusega,“ nentis koertepargi teine eestvedaja Kai Kangur.
Just noorte koerasõprade algatus ja aktiivne pealehakkamine oli põhjus, mis koertepargi üldse Jõgevale tõi. Täna tuntakse aga puudust atraktsioonidest, valgustusest, õigeaegsest muru niitmisest, tasandatud pinnasest ja pingist. „Kui atraktsioonid oleksid, saaks ka koertega niisama trenni tegemas käia,“ nentis Gaile Vask, et mitmekülgsed vahendid pakuksid huvi nii lemmikule, aga ka peremehele.
Linnakoertele on park asendamatu
Pargis siiski elu käib. Näiteks neljapäeviti käib Põltsamaal elav Katariina Mengel Jõgeva valla koeri treenimas. Tundides osaleb ligi kümmekond koera. „Neli nädalat oleme koos käinud, kuus on veel minna,“ ütles Mengel. Temagi tõdeb, et atraktsioonid võimaldaksid katsetada ka agility-treeninguid (koeraspordiala, kus läbitakse erinevaid takistusi – toim), aga pakkuda ka muud vaheldust.
Linnas elavatele lemmikutele on koertepark asendamatu. Lisaks sellele, et lemmik saab vabalt rihmata joosta, võimaldab pargis käimine neil sotsialiseeruda nii teiste inimeste kui ka koertega.
„Aktiivsematele koertele, kes tahaksid lahtiselt joosta ja mängida, on see paik siin ideaalne. Oleks veel mõni takistus, võimaldaks see koeraga rohkem tegeleda ja põnevam oleks ka loomaomanikul. Meil oli juttu ka lisapinkidest ja prügikastidest. Väikeste koerte alal ei ole praegu ühtegi pinki,“ tõdes Kai Kangur, kes nendib, et õnnelik peab pargi kui sellise üle olema ikkagi, hoolimata sellest, et plaanitud visioon pole loodetud määral teostunud.
„Saime aru, et vald püüab meid igal aastal eelarves toetada, et meil oleks võimalik siia atraktsioonid saada. Kaasavast eelarvest saab sügisel kaks aastat ja tegelikult pole vald soovitud määral siia panustanud. Lisaks peame neile niitmist pidevalt ise meelde tuletama. Kuna teine projekt (Jõgeva aleviku staadionile pesemisvõimaluste tekitamine – toim) võitis, siis meid toetati osaliselt (park sai toona aia materjalide ostmiseks kaasavast eelarvest 5000 eurot – toim) ikkagi. Pidime aia lihtsalt ise valmis ehitama. Vallaga oli juttu, et edaspidi püütakse koertepargi jaoks eelarves koht leida,“ rääkis Kangur.
Jõgeva valla arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Triin Pärsim ütles, et Jõgeva koertepargi rajamise idee tuli noortegrupilt, kes mõtte kaasava eelarve koostamisel vallale esitas.
„Rahvahääletusel sai see idee teise koha ja osalise rahastuse. Meie kaasava eelarve üks üldpõhimõtteid on, et idee elluviimine ei tohi omavalitsusele kaasa tuua olulisi kulusid. Kaasava eelarve raha jagus ainult aiaehitusmaterjalide ja pargimööbli ostmiseks. Ehitamise võtsid enda peale idee autorid. Samuti lubasid nad mõelda atraktsioonidele. Vald on seni korraldanud ala niitmist ja vajadusel ka aia remontimist. Heakorra osas, näiteks tihedam niitmissagedus, tuleb veel vajadusi täpsustada. Koertepark on valla hallata, atraktsioonide ostmiseks seni eelarves raha ette nähtud pole.“
KERTTU-KADI VANAMB
