Jõgeva kammerkoor osales eelmisel nädalavahetusel Leedus Jõgeva sõpruslinna Jonava rahvusvahelisel koorilaulu festivalil. Välisreisi muljeid jagasid kammerkoori dirigent ja kolm koorilauljat.
Kammerkoori jaoks oli see esimene reis Jonavasse. “Festivali peakontserdil esitasid kõik koorid kaks kuni kolm laulu,” rääkis kammerkoori dirigent Margus Kask. Kammerkoori repertuaaris oli Aleksander Kunileiu “Mu isamaa on minu arm”, Arvo Pärdi “Bogoroditse Djevo” ja Veljo Tormise “Viis Eesti rahvatantsu segakoorile”. Pikema kavaga asutus kammerkoor üles Leedu isadepäevale pühendatud kontserdil. Kase sõnul võeti nende esinemine hästi vastu, lugude pealkirjad ja sisukirjeldused tekitasid ka omajagu elevust (“Eit tule koju!”). Sealse publikuga õnnestus lugude vahel leedu keeles suhelda, sest Jõgeva kammerkooris laulab kaks leedulast: Domicele Teder ja kevadel kooriga liitunud Antanas Bružas.
“Festivalil lõime uusi kontakte teiste kooridega, sai võrreldud üksteist – igati positiivsed kogemused. Eredalt jäi meelde efektselt esinenud Panevežise orkester, kelle kanda oli põhiliselt saatefunktsioon. Tore oli seegi, et reisi käigus tuli esile kooriliikmete huumorisoon ja -taju. Igav ei hakanud. Samas võttis koor kontserdil end maksimaalselt kokku,” sõnas koorijuht Kask rahulolevalt.
Kammerkoori liige Sven Heinola kiitis targasti koostatud repertuaari, mis ei muutunud kontserdi kuulajatele igavaks. “Aeglaseid ja rahulikke koorilaule kuulati, keerukamaid ja hoogsamaid (“Tuljak”, “Kangakudumise laul”) jälgiti juba tähelepanelikumalt ning kiired ja meloodilised lood nagu “Kungla rahvas” ja “Sa ütled mulle päikene” elavdasid saali juba märgatavalt,” muljetas Heinola.
Tema sõnul võis koor paista võõrustajate jaoks esialgu oma hall-valgete kostüümidega väga ametlik, aga nagu hiljem kuulda oli, jättis kammerkoor laval olles mulje koorist, kes teab mida teeb ja naudib seda.
Välisriigis esinemine suurendab Heinola arvates kindlasti distsipliini ja vastutustunnet, kuna esindatakse mitte ainult oma koori, vaid ka kodulinna ja riiki. Samuti kaasneb mitmepäevase koosveedetud aja jooksul parem üksteisega arvestamine, hoolivus, kaaslaste tundmaõppimine ja nii mõnegi varjatud ande avastamine. Kuigi välisreisid on väga toredad, ei saa see Heinola meelest olla koorile tulevikus eesmärgiks omaette. Ühe variandina võiks leida mõnest kaugemast Eesti nurgast sõpruskoori, kellega kord aastas midagi ühiselt ette võtta.
“Koorifestivalil Jonavas tundusime koos lätlaste naisansambliga leedulaste kooride seas kui tulnukad teiselt planeedilt. Leedu koorid oma hoogsate patriootiliste orkestri saatel esitatud lauludega erinesid meist totaalselt,” rääkis kammerkoori laulja Katrin Kuusvere. Ta leidis, et meil pole häbeneda midagi, olemegi oma kultuurilt väga erinevad. “Pärast reisi tundsin, kui armas, väike, puhas ja kodune on meie linn. Väga vahva oli koos suurepärase seltskonnaga reisida!” kinnitas Kuusvere.
Katrin Sirkase meelest pole koorimuusika Leedus vist väga au sees, sest huvi tundus natuke leige olevat. Kuulajaid väljastpoolt esinevaid koore oli üpris napilt. “Kes hoolega kuulasid, neile vist meeldis. Lõunapoolsem rahvas nagu nad on, neile meeldisid hoogsamad lood,” sõnas Sirkas. “Välisreis raputas rahakotti, aga toimis koori mõistes kui liim, mis kleebib kokku inglid, karud, liblikad, sipelgad, harakad, sitasitikad, ööbikud – nagu me kõik erinevad oleme. Ennast teistega võrrelda on alati edasiviiv jõud ja bussisõit meeldivas seltskonnas on alati liiga lühike!” võttis Sirkas Leedus käigu kokku.
Jõgeva ja Kaunase lähedal asuva Jonova vastastikused suhted on pikaajalised ning kultuurikollektiive on varemgi vahendatud. Jonavas on esinenud rahvatantsijad, samuti on sõpruslinna tantsijad ja lauljad esinenud mitmel aastal Jõgeva linnapäevadel. Sõit sai teoks tänu Jonava ja Jõgeva linnavalitsuse kaasrahastamisele ning Jonava kultuurikeskuse kunstilise juhi Elena Živaitienė eestvedamisele.
MARGE TASUR
