Kuigi Jõgeva Gümnaasium ja Jõgeva Ühisgümnaasium jätkavad kumbki omaette, tähendas neljapäeval volikogus vastu võetud hariduse arengukava, et vastuvõetavate õpilaste maksimaalse arvu määrab linnavalitsus oma korraldusega, näiteks esimestesse klassidesse võivad koolid vastu võtta ainult kuni 20 õpilast. Riik lubab teatavasti kuni 24 õpilasega algklasse.
“Piirang kehtestati selleks, et õpilased jaotuksid kahe kooli vahel võrdsemalt,? rõhutas Jõgeva abilinnapea Kalmer Lain.
Kui gümnaasiumis lubab riik ühte klassi võtta 36 õpilast, siis Jõgeva linna vaid 30. “Selline õpilaste arv klassis vastab ka tervisekaitse nõuetele, kuid 36 õpilast ühes klassis meie kooli hoonetes nõuetele ei vasta,? lisas abilinnapea.
Tema sõnul olid koolid varem õpilaste arvu vähendamise vastu klassides, kuid nüüd soostusid olukorraga.
“Õpetajatel on kergem ja ka õpilastel on parem õppida,? lisas ta.
Ei pooldanud ühendamist
Lain rääkis, et gümnaasiume vastu avalikkuse ja koolipere tahtmist iga hinna eest ühendada poleks olnud mõttekas. “Vastu seina pole mõtet joosta,? märkis ta.
Jõgeva Ühisgümnaasiumi direktor Jüri Toit on varem Vooremaale öelnud, et nende koolipere pooldab praeguse variandiga jätkamist.
Jõgeva Gümnaasiumi direktori Taisto Liivandi sõnul on nende kool olnud viimased 15 aastat ülerahvastatud. “Alles saime normaalsetesse oludesse ja kui nüüd jälle uus mammutkool tuleb, siis pole see meie jaoks küll lahendus,? on ta varem tunnistanud.
Liivandi hinnangul pole kahe kooli liitmine praegu hea lahendus. “Võimalusel jätkaksime vanaviisi,? tõdes ta.
Aia tänava koolihoone huvikeskuseks
Koolihoone Aia tänav 34, kus praegu tegutseb Jõgeva Täiskasvanute Keskkool, vajab kordategemist. Arengukava järgi peaks sellesse majja tulema huvikeskus, mis koondaks ühte hoonesse kunsti- ja muusikakooli ning kultuurikeskuse huvikooli ja koolide kodundusklassid. Samuti saaks seal hakata tegutsema noortekohvik ja vabahariduskeskus, pakkudes täiskasvanutele täiendõppevõimalusi.
Koolihoone kordategemiseks tuleb linnal esitada 31. märtsiks taotlus noortekeskuste ja huvikoolide programmi, kust on võimalik saada 15 miljonit krooni toetust. ?Toetuse saamisest sõltub, kui kiiresti me saame hakata Aia tänava koolihoonet renoveerima. Enne, kui programmist pole rahastamisotsust tulnud, me projekteerima ei hakka. Huvikoolide jaoks saaks seda maja renoveerida seega 2010. aastast,? nentis Lain.
Täiskasvanute kool võiks asuda uutesse ruumidesse Piiri 1C hoones 2011. aastaks.
Kui programmist raha ei tule, pole linnal oma rahaga Kalmer Laini sõnul võimalik Aia 34 hoonet renoveerida, seega tuleks see maja võõrandada.
Jõgeva gümnaasiumid on soostunud ühendamisega juhul, kui ehitatakse üldse uus suur moodne koolimaja. “Meil pole kahjuks nii palju raha,? tunnistas abilinnapea.
Jõgeval on üldhariduse ümberkujundamise vajadusest räägitud juba paar aastat. Koolivõrgu ümberkujundamise vajadusest on uue aasta algul rääkinud ka haridusminister Tõnis Lukas. Ministri hinnangul tuleks gümnaasiumiosa põhikoolist eraldada. Kuid Jõgeval 100 õpilast gümnaasiumiastmes eraldi hoones õpetada pole mõtet.
Uuesti tullakse hariduse arengukava juurde tagasi 2010. aastal. Siis on näha, kuidas koolid õpilaste arvu vähenemisega toime tulevad.
Samuti oodatakse ära Viljandi linna eksperiment, kus gümnaasiumiosa tahetakse panna ühte hoonesse. Sama on plaanis ka Võrus.
HELVE LAASIK
