“Jäätmejaam on põhimõtteliselt valmis, kuigi operaatorit veel ei ole. Praegu käibki paberite vormistamine sobiva operaatorfirma leidmiseks. Arvan, et suured jäätmefirmad ja ka kohalikud ettevõtjad on sellest huvitatud, sest viimasel ajal peetakse jäätmekäitlust perspektiivikaks äriks. Jõgeva jäätmejaama rajamiseks on kulunud kuus miljonit krooni, millest 4,5 miljonit saime Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) vahendusel Euroopa Regionaalarengu Fondist, poolteist miljonit tuli linna rahakotist. Praegu on täidetud vaid miinimumprogramm, et saaksime jaama tööle panna,” selgitas Jõgeva linna haljastusspetsialist Taivo Paeveer.
Esialgu on 3,2 ha pindalaga jäätmejaamas valmis umbes 4000 ruutmeetri suurune asfalteeritud plats jäätmekonteinerite jaoks, juurdepääsuteed, nõrgveetiik, valgustus ja mitmed maa-alused trassid. Ehitatud on ka jupike lisateed, et jaama pääseks otse Lepiku tänavalt, mitte läbi puhastusjaama, nagu oli esialgne plaan. Et jääda kuue miljoni krooni sisse, on algsesse projekti tehtud veel teisigi muudatusi: ära jäeti estakaad, poole võrra vähendati valgustusmastide arvu ja piirdeaia pikkust ning ehitamata jäi lisakonteinerite hoiuplats.
Haisvat kraami vastu ei võeta
“Praeguseks oleme saanud valmis kõige hädapärasema, et saaks hakata vastu võtma taaskasutatavaid ja ohtlikke jäätmeid. Hiljem lisandub ka ehitus- ja haljastusjäätmete vastuvõtmine.
Ettevalmistused järgmisteks ehitusetappideks on tehtud, kuid praegu puudub ehitamiseks raha. Komposteerimisväljaku rajamiseks loodame saada raha teise poolaasta fondist. Õige mitmed asjad, näiteks seegi, millistel tingimustel ning mida hakatakse raha eest või mida tasuta vastu võtma, vajavad veel täpsustamist. Üks on aga kindel ? toidujäätmeid ei hakata siin mitte mingil juhul vastu võtma. Olmejäätmed peavad minema ikka prügilasse, siia saab tuua haljasjäätmed, näiteks puulehed, niidetud rohu, puidu ja muu kõduneva, mis ei lehka.
Muidugi, komposteerimisprotsessi kiirendamiseks on haljasjäätmeid vaja vahel segada, kuid siis peab hoolikalt tuule suunda, tugevust ja muud jälgima, et vähene kõdulõhn ei häiriks ümberkaudseid elanikke,” pidas Jõgeva linnavalitsuse keskkonnapeaspetsialist Jaan Vahtla kartust, et jäätmejaamas võiks midagi roiskuma ja haisema hakata, asjatuks.
Mitte üksnes linnarahvale
Jõgeva jäätmejaama ehitustöödega alustas riigihankepakkumise võitnud AS KPK Teedeehitus mullu augustis. Sama, Hillar Ruusi juhitav firma ehitas ka eelmise aasta juunis tööle hakanud Pauastvere jäätmejaama Põltsamaa vallas. Jõgeva jäätmejaam on Pauastvere omaga sarnane, kuigi pindalalt pisut väiksem. Jõgeva Linnavara juhataja Vello Ründva ütles, et jäätmejaam on piisavalt suur ning rajatud perspektiivitundega: siia saavad lisaks Jõgeva linna elanikele ja firmadele tuua oma jäätmeid ka lähiümbruse, Jõgeva ja Palamuse valla inimesed.
“Loodushoidu ja ümbruskonna puhtusele on hakatud vaatama hoopis teise pilguga kui varem. Inimeste teadlikkus keskkonna hoidmise vajalikkusest hakkab tasapisi tõusma. Oleme loonud võimaluse, et inimesed saaksid viia oma taaskasutatavad jäätmed selle jaoks ette nähtud platsile, see tee on ju palju lühem ja ohutum, kui sõita oma prügi metsa alla puistama. Arvestades sedagi, et keskkonna reostamine on karistatav, tuleb jäätmejaama teenuse kasutamine kindlasti palju odavam,” arutles Vello Ründva.
Tõenäoliselt saab taaskasutatavate jäätmete, nagu vanapaber ja papp, metall, klaas, plastmass, puit, elektroonika jm vastu võtmisega alustada veel enne suure suve saabumist. Jõgeva jäätmejaama kolib ka praegu Estakaadi tänaval asuv ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt.
Teed ja platsid ning teised ehitised on jäätmejaamas juba valmis, erinevate jäätmete jaoks vajalike ning kõikidele nõuetele vastavate märgistatud konteinerite paigaldamine jääb aga tulevase operaatorfirma teha.
ARDI KIVIMETS
