“Kui praegune Jõgeva Linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Jaan Vahtla oli veel maakorraldaja, tegelesin mina aednikuna nii jäätmete kui haljastusega. Nii on see jäätmejaam mulle nagu oma laps ja kuigi selle ehitus on veninud eeskätt seetõttu, et esimene riigihange lõhki läks, viin ma selle lihtsalt lõpuni,? selgitas Paeveer tekkinud olukorda, mis just aednik jäätmejaama ehitusega tegeleb.
Tema kinnitusel tuleb praegusel ehitajal tegutseda üsna forsseeritult. “Jäätmejaama valmimise ametlik tähtaeg on 31. oktoober ja ma usun küll, et selleks ajaks ka valmis jõutakse,? kinnitas aednik ja lisas, et ainsa takistusena, mis võiks tööd venitada, tuleb kõne alla halb ilm.
AS KPK Teedeehituse juhataja Hillar Ruusi sõnul on Jõgeva jäätmejaam nende firmale juba teine jäätmejaam. “Pauastvere jäätmejaam Põltsamaa vallas oli oma pindalalt ja tööde mahult suurem,? ütles Ruus.
Jõgeva Jäätmejaam ehitatakse Ruusi sõnul välja järk-järgult. Esialgu läheb asfaldi alla ja aia sisse vaid see plats, kuhu tulevad jäätmekonteinerid, ja selle pindala on ca 4000 ruutmeetrit. Samuti ehitatakse välja vajalik sadevetetiik ja rajatakse teed.
“Kui vanajumal ilmaga lahke on, siis saame kindlasti jäätmejaama õigeks ajaks valmis,? kinnitas Ruus. Teedeehitaja valiti välja teistkordse riigihanke tulemusena kui kõige odavam pakkuja, kes teeb jäätmejaama valmis viie miljoni krooniga.
Selle rahasumma sisse mahub eelkõige pinnasetöö, aga see hõlmab ka mitmete maa-aluste trasside rajamist, platsi ehitust ja valgustust ning väikese nõrgvetetiigi rajamist. Kõnealusel krundil paiknes varem ka gaasitrass, mis tuli ehitustööde käigus ümber paigutada.
Jõgeva jäätmejaam hakkab vastu võtma taaskasutatavaid jäätmeid, näiteks metalli, klaasi, puitu, plastmassi, elektroonikat jne. Selle kõige jaoks paigaldatakse asfalteeritud platsile eraldi konteinerid.
Olmejäätmeid vastu ei võeta
“Olmejäätmeid siin vastu ei võeta ja seetõttu pole õigustatud ka mõnede ümberkaudsete elanike kartused, et siin midagi haisema võiks hakata,? kinnitas Paeveer. Olmejäätmed viiakse ka tulevikus Jõgevalt ikka Torma prügilasse.
“Sorteerimisplatsid ja jäätmejaamad on ju kirjas nii üleriigilistes kui ka kohalikes jäätmekavades. EL otseselt veel nende ehitust nõudnud pole, kuid varem või hiljem muutuks see kindlasti nõudeks,? selgitas Paeveer.
Esialgse kavaga võrreldes on muudetud ehituse mahtu ja vähendatud tööde nimekirja. Ära jäi näiteks esialgu planeeritud estakaad. Osaliselt vähendati ka valgustust, ära jäi prozektorimast ja 19 valgustusmasti asemel paigaldatakse neid ainult 9. Nii vähenes ka elektrikaablite hulk. Esialgu oli kogu jäätmejaama ala mõeldud piirata aiaga, kuid nüüd saab endale aia ümber ainult vastuvõtuplats.
“Estakaadi saame ka hiljem juurde, kõike puuduvat on võimalik veel juurde ehitada. Praegu saab seega täidetud miinimumprogramm, et jäätmejaam tööle panna,? selgitas Paeveer.
Operaatori leidmine on paras ooper
Jõgeva jäätmejaam hakkab teenindama Jõgeva linna ja valla inimesi, nii eraisikuid kui firmasid. Ilmselt teenindatakse ka lähiümbrust, kuid täpsem info teeninduspiirkonna ja ka teenuste hindade kohta selgub koostöös operaatorfirmaga, kelle leidmiseks kuulutatakse välja konkurss.
?Jäätmejaama ehitatakse ju vaid üks kord. Kindlasti hakkame kogemusi hankima teistest, juba käigus olevates jäätmejaamadest,? lubas Paeveer, kelle sõnul on ka õige operaatori leidmine üks paras ooper.
Esmalt on jõgevlastel plaanis kogemusi hankima minna Pauastverre, aga ka Türil on jäätmejaam, kust Paeveeri sõnul võiks ehk eeskuju võtta.
Samas on jäätmejaama operaatorteenuse osutamise vastu mõningast huvi juba tuntud. ?Suured jäätmefirmad on vaikselt silma visanud. Pole ju mingi saladus, et prügiveos valitseb meil väga tugev konkurents, et prügi on tulevikuäri,” ütles Paeveer.
Kord jõuame rootslaste tasemeni
Paeveeri sõnul jõuavad ka meie inimesed varem või hiljem kindlasti rootslaste tasemeni, harjuvad sellega, et jäätmed tuleb viia jäätmejaama ja kogumispunktidesse või konteineritesse, mitte visata metsa alla.
“Rootsis inimesed rõõmustavad jäätmeid ära viies, et annavad panuse puhtama keskkonna heaks ega reosta loodust. See on põhimõtteliselt teistsugune mõtteviis ja see ei tulene sugugi ainult sellest, et ka trahvid on seal korralikud,? kinnitas linnaaednik, kelle hinnangul on Eestis keskkonnatrahvid naeruväärsed ja neid tuleks oluliselt suurendada. “Kui rikud loodust paari miljoni eest ja trahvida saab kõige rohkem 50 000 krooni ulatuses, siis paneb see nii mõnegi mehe sellele lihtsalt sülitama,” nentis ta.
“Tõenäoliselt tuleb jäätmete ära andmise eest maksta, sest tasuta lõunaid ei ole ja prügi on samasugune äritegevus nagu iga teinegi. Me ju maksame ka tavalise prügiveo pealt. Kaudselt aga maksame kinni ka selle, kui prügi metsa alla visatakse, sest prahi ära korjamine läheb mitmeid kordi kallimaks. Kuigi meil suhtutakse keskkonda ikka veel pisut hoolimatult, on teadlikkus siiski mingil määral tõusma hakanud,” on Paeveer lootusrikas.
JAANIKA KRESSA
