 |
Jõgeval alustas 1. augustil tööd jäätmejaam, kus maakonnakeskuse ja lähiümbruse elanikud saavad tasuta ära anda vanu sõiduautode ja mootorrataste rehve, ohtlikke jäätmeid, elektri- ja elektroonikaseadmeid, pakendeid, paberit ja kartongi ning plasti. |
Jäätmejaam asub Jõgeva linnas Toominga tn 32 (reoveepuhasti naabruses), juurdepääs Toominga ja Puiestee ning Lepiku tänava kaudu.
Jäätmeid võetakse vastu ka ettevõtetelt, kuid nemad peavad toodu eest hinnakirja alusel tasuma. Vastu võetakse ainult eelsorditud taaskasutatavaid jäätmeid.
Jäätmejaama ülesanne on võimalikult palju olmes tekkivaid jäätmeid taaskasutusse suunata. Jäätmejaam on abivahend, mille kaudu omavalitsus korraldab oma elanike või piirkonna elanike liigiti kogutud jäätmete vastuvõtu ja käitlusse suunamise eesmärgiga vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete hulka ning suurendada materjalide taaskasutust, sellega kaasnevalt energia kokkuhoidmist, keskkonnareostuse vähendamist jne.
“Majade juurde ei saa ju tekitada konteinerite konglomeraati, kus on esindatud kõikide jäätmeliikide kogumise mahutid,” ütles Jõgeva linnavalitsuse keskkonna peaspetsialist Jaan Vahtla.
“Mida peab liigiti koguma ja kuidas liigiti kogutud jäätmete vastuvõtmine on korraldatud ehk kuhu tuleb liigiti kogutud jäätmed üle anda, kas Kaubahalli juures olevatesse konteineritesse ja ohtlike jäätmete punkti ning elektri- ja elektroonikaseadmeid müüvatesse poodidesse või jäätmejaama, seda sätestab kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri,” lisas Jõgevamaa Keskkonnateenistuse jäätmete ja õhu peaspetsialist Moonika Aunpuu.
Jäätmejaam läks linnale maksma 1,5 miljonit krooni, 4,8 miljonit tuli toetusena Euroopa Regionaalarengu Fondilt.
Haldajaks Jõgeva Elamu
Linn korraldas konkursi haldaja leidmiseks, selle võitis Jõgeva Elamu, kellega sõlmiti 4,5 aastaks haldusleping.
Kõik jäätmejaama toodud jäätmed peavad olema eelsorditud ehk näiteks tühjad värvipurgid ja värvijääke sisaldavad purgid peavad olema eraldi. Seadus ütleb, et kui elektroonikapoe läheduses on 10 kilomeetri raadiuses jäätmejaam, pole kauplus kohustatud näiteks vanu triikraudu vastu võtma, vaid kodanik suunatakse jäätmejaama.
Aunpuu sõnul oleme juba piisavalt kaua elanud kapitalismis ja peaksime aru saama, et tasuta teenuseid ei ole. Tema sõnul tuleb jäätmejaamas tasuta vastu võtta pakendijäätmed ja elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed, sest elanik on kaupa soetades juba nende jäätmete käitlemise eest tasunud.
“See summa on kauba hinna sees ja ostes ei näidata seda hinnaosa eraldi. See tekitabki petliku arusaama, nagu oleks mõni teenus tasuta. Samuti ei teadvustata endale, et kui jäätmejaamas saab nendest jäätmetest lahti tasuta, siis sama kraami olmejäätmekonteinerisse visates tuleb nende jäätmete käitlemise eest veel kord maksta,” kinnitas Aunpuu.
Samuti võetakse jäätmejaamas tasuta vastu eraisikute ohtlikud jäätmed ning nende käitluse maksab kinni maksumaksja.
“Teiste jäätmeliikide vastuvõtmisel rakendatakse hindu, mis katavad käitluskulud või aitavad jäätmevoogusid suunata. Näiteks kohaliku omavalitsuse jäätmeveo piirkonnas võetakse olmejäätmeid jäätmejaamas vastu kümnekordse hinnaga. Või doteeritakse biojäätmete vastuvõttu, kehtestades minimaalne vastuvõtuhind,” lisas ta.
Erinevad teenused
Et jäätmete käitlemisega kaasnevad mitmesugused kulud, on otstarbekas arendada jäätmejaamas majandustegevust, kuid eelkõige on ikkagi eesmärgiks pakkuda oma piirkonna elanikele parimat teenust soodsaima hinnaga.
Jõgeva abilinnapea Aare Olgo sõnul sai valmis jäätmejaama esimene etapp, järgmises etapis on plaanis rajada ehitusmaterjalide vastuvõtmise väljak ja komposteerimisväljak.
Jäätmeseadusest tuleneb kohalikule omavalitsusele kohustus korraldada oma haldusterritooriumil jäätmete liigiti kogumine ja olmejäätmevedu.
Jõgeva jäätmejaamas võetakse vastu:
*pakendeid (tasuta)
*paberit ja kartongi (tasuta)
*elektri- ja elektroonikaseadmeid (kodumajapidamistelt tasuta)
*vanarehve (sõiduauto- ja mootorrattarehve, kodumajapidamistelt tasuta)
*plaste (kodumajapidamistelt tasuta)
*suurjäätmeid, sh mööbel ja selle detailid (hinnakirja alusel)
*metalli (tasuta)
*töödeldud puitu (värvitud, lakitud), välja arvatud immutatud (hinnakirja alusel)
*töötlemata puitu (hinnakirja alusel)
*ohtlikke jäätmeid (akud, patareid, luminestsentslambid, elavhõbedajäätmed, olmekemikaalid, pestitsiidid, ohtlike ainetega saastunud pakendid ja pühkematerjal, ravimid, vanaõli, õlifiltrid, värvi-, laki- ja liimijäätmed). Ohtlikke jäätmeid võetakse vastu ainult kodumajapidamistelt ja tasuta.
*Aiajäätmed 100 l/ 25 krooni
*biolagunevad söökla- ja köögijäätmed 10 l/ 20 krooni
*töötlemata puit 25 krooni tihumeeter, töödeldud puit 50 krooni tihumeeter
*Vastu ei võeta taaskasutuseks kõlbmatuid segaolmejäätmeid (rõivad, tekstiil, jalatsid ja sõidukite osad nagu klaasid, istmed, polstrid jm plastdetailid)
Jäätmejaam on avatud
T– R 10.00 – 18.00 ( 01. aprill – 31. oktoober )
T– R 10.00 – 16.00 ( 01. november – 01. aprill )
L 10.00 – 15.00 ( aastaringselt)
Jäätmejaama tel: 5556 7665.
Klientidel on võimalik kauba toomiseks jäätmejaama tellida tasulist veoteenust.
Ohtlikke jäätmeid käitleb haldaja koostöös Epler & Lorenziga.
HELVE LAASIK
