Jõgevalt olid laagris kaks tantsurühma, ühe juhendajaks Marleen Läänemägi ning teise Marika Järvet. Lisaks harjutasid seal Merike Siiraku juhendatavad väikesed laululapsed.
Soomest Parkano Rahvaülikooli juurest olid tulnud külla kaks tantsurühma. Üks oli rahvatantsurühm Kipakat, kus tantsivad umbes kümneaastased lapsed, kokku üheksa segapaari. Samuti tuli koos eestlastega treenima tüdrukute rühm Ripakat, millesse kuuluvad 13-14 aastased tüdrukud. Tantsimine on aga ainult üks väike osa sealse noorteseltsi tegevusest.
Soomlased sattusid Jõgevamaale tänu Jõgeva Kultuurikeskuse juhataja Airi Rütteri ja Soome grupi juhi ja laagriülema asetäitja Esko Tapiaineni pikaajalisele tutvusele.
Laagris saab rohkem harjutada
Soome laste esindaja laagrile valitud lastevalitsuses, 13- aastane Anni ütles, et on tegelenud tantsimisega juba kaheksa aastat. Tantsimine meeldib neiule väga, kuid ta ei tea, kas ta sellega ka tegelema jääb. Tüdrukul on nimelt teisigi huvialasid – pesapall ja trompetimäng. Esinemisi kodumaal on Annil seni olnud keskmiselt kümme korda aastas.
Eesti esindaja Eline ütles, et ?lastevalitsuse? põhiülesandeks on siiani olnud lipu heiskamine ja langetamine, probleeme ei ole lahendada tulnud. Tüdrukule meeldib, et laagris saab rohkem ja kauem harjutada, kui tavaliselt. Samas on laager mõnus vaheldus igapäevasele pingutamisele. Elinale meeldis ka, et laagris sai harjutada rahvatantsu koos soomlastega.
Lapsed treenisid laagris kuus tundi päevas, eraldi olid sisustatud Eesti ja Soome õhtud, kus noored esinesid temaatiliste kavadega.
?See on väga hea, et nii soome kui eesti lapsed on treeningutes koos ning õpivad üksteiselt,? ütles Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter. Juurde ei õpitud aga mitte ainult erinevate rahvaste laule ja tantse, vaid tegeleda sai ka sellega, milleks tavaliselt vähe aega jääb. Laululapsed said ka tantsida ja tantsulapsed laulda, oma osa oli ka võimlemistreeningul.
Kolmes vahetuses 133 last
?Esimest korda toimub laager kolmes vahetuses ning on rahvusvaheline,? ütles Rütter. Varem on treeninglaager olnud alati vaid ühes vahetuses ning ainult Jõgeva noortele. Eesti lapsi osaleb laagri kolmes vahetuses kokku 133.
Laagri esimeses vahetuses tegid trenni kuni 14 aastased noored, laululaste seas oli kõige noorem osaleja neljaaastane. Vaprad väikesed tüdrukud said väga kenasti hakkama ja vähemalt teisel laagripäeval veel koduigatsust ei tundnud. Laulutüdrukud ütlesid, et neile meeldib laagris väga, eriti meeldis neile ühine ujumas käimine Prossa järves, samuti suhtlemine Soome noortega. Kahe päeva jooksul olid laululapsed saanud harjutada plokkflöödi mängimist ja osalenud tantsutunnis.
?Meil on siin kindel päevaplaan, millest kõik peavad kinni pidama. Kindlal kellaajal on harjutustunnid ja öörahu, õhtuti on lastele disko. Siiani ei ole küll ühegi lapsega probleeme olnud, kõik on väga tublid,? kiitis Airi Rütter.
Soome noored saabusid laagrisse koos vanematega. Airi Rütteri sõnul ehmatas emade nii suur hulk korraldajad esmalt ära. Aga emad osutusid väga toredateks inimesteks, kes kogu tegevusega väga hästi kaasa lähevad. Neil olid toimunud isegi lapsevanemate ja õpetajate ühised ?öölaulupeod?, kus lauldi nii eesti- kui ka soomekeelseid laule.
Noorte meelistegevuseks oli lähedalasuvas Prossa järves ujumas käimine, vesi pidi seal olema vägagi soe. Lisaks treenimisele tehti ka mitmesugust käsitööd, näiteks joonistati, tehti taimsetest materjalidest seadeid ning piltidele pildiraamid. Marleen Läänemägi juhendamisel õpiti joogat.
Soome külalised käisid tutvumas ka Elistvere, Jõgeva ja Tartuga ning Jõgeva noortele lõpetas treeninglaagri reis Alatskivi nõiamajja.
?Järgmisel aastal tahaks laagri korraldada nii, et kõik kolm vahetust oleksid rahvusvahelised,? ütles Airi Rütter.
EVA KLAAS
