Olgu tahe tulevikus kodumaad kaitsta kuitahes suur, kui sa ei tea, millises suunas liikuda, jõuad peagi omadega rappa. 13. – 15. märtsini peetud Jõgevamaa Noorte Kotkaste talvelaagris mindi sõna otses mõttes rappa. Kohe täiesti meelega, tahtlikult.
Maanteed mööda jalutada on lihtne, viidad juhatavad, kuhu minna, aga katsu sa looduses toime tulla! Loomaradu järgides jõuad vaid lähima uruni ning pilvetukka orientiiriks võttes kenasti alguspunkti tagasi. Ainult sibad edasi-tagasi nagu kana takus ja kasu mitte kõige vähematki.
Rabamatkale läksid kõige vanemad
Nagu ikka, jaotati poisid vanuserühmadesse ja rabamatkale suundusid vaid kõige vanemad, 15 – 18-aastased noorkotkad. Pikknurme lähedal Madise rabas rändasid matkajad reede õhtust pühapäeva lõunani. Nagu osalejad ise kinnitasid, on loodus rabas ilus. Poisid said proovida soisel alal liikumiseks vajalikke abivahendeid – räätsasid. Orienteerumiseks aga kasutati ikka vanu häid kompasse ja kaarti, ei mingeid tehnoloogilisi imevidinaid. Eesti mees peab olema võimeline oma asukohta määrama ja õige liikumissuuna leidma ka siis, kui elektroonikat pole käepärast ja satelliidid taevast alla pudenenud. Rabamatkajad jäid laagriga igati rahule.
Sel ajal, mil osa poisse rabas matkas, tegutsesid teised vanuserühmad suisa maakonna teises servas. 12 – 14 -aastased poisid alustasid matka kaugel Sadala taga põlismetsas. Nooremad poisid askeldasid laagri ööbimiskohale Jõgeva põhikoolile tunduvalt lähemal. 10 kuni 11-aastaste seltskond alustas teekonda läbi metsa Jõgeva linna poole Pedja raudteejaama lähedalt. Kõige nooremad, 7 – 9-aastased omandasid tarkust linna lähedal Linnumetsaks kutsutavas paigas. Mastaabid olid igati muljetavaldavad, kaetud sai ju peaaegu terve maakond.
Keegi laagrilistest metsa ei jäänud
Veidi tegevustest. Noorimad said teadmisi juhuks, kui oled metsa eksinud. Kuidas käituda, mida teha ning mis sootuks tegemata jätta? Ehitati varjualused, tehti lõket ning tehti vabas õhus väike, kuid vajalik lõunauinak. Samal ajal kui kaaslased magasid, valvasid valvurid lõkkeid. Vahetustega, et kõik saaksid pisut puhata.
Pühapäeval viibisid kõige pisemad Siimusti lauluväljakul orienteerumist harjutades. Osa punkte jäi poistel küll kadunuks ja lõplikult metsa peitu, aga mis siis. Peamine, et keegi laagrilistest metsa ei jäänud.
Pedjast Jõgevale suunduv seltskond sai peale metsas matkamise kasulikke teadmisi seljakoti komplekteerimisest ja pakkimisest. Ühtlasi peeti lõunatund metsas, mis tähendas tule tegemist ning toidu valmistamist lõkkel. Sööklat või einelauda ju metsas pole, kõigega tuleb ise hakkama saada.
12 – 14-aastastele oli ette nähtud orienteerumiseõppus, seljakoti komplekteerimine ja pakkimine, toiduvalmistamine katelokis ja palju muudki vajalikku ning muidugi rännak. Umbes 25 kilomeetrit.Viimasega tekkis pisut raskusi, sest mitmesugustel põhjustel ei jõutud ettenähtud ajaks ööbimispaika. Õnneks olid kasutada autod ning matkalised said auklikel metsateedel põhjalikult loksuda. Viimasel päeval õnnestus tublidel orienteerujatel märgata ning oma jõududega kustutada ootamatult alanud metsatulekahju. Millest tuli alguse sai, pole selge, kuid kustutajatele au ja kiitus.
Looduses ööbisid vaid vanemad poisid, nooremad olid öö Jõgeva põhikoolis. Igavleda ei tulnud, toimus öötrenn, õhtul näidati filmi. Kõik, nagu peab.
Mida öelda? Sellises laagris kasvavad üles tõelised eesti mehed, ei vähemat.
GUNNAR VASEMÄGI
