?Uus lift on juba praktiliselt valmis ja edaspidi saavad haigla kliendid ja külastajad kasutada uut ja suurt lifti, mis kannab korraga 10-12 inimest ja kuhu mahub ka haigevoodi ära,? kinnitas haiglajuht Peep Põdder.
Seni kasutusel olnud kaks väikest lifti jäävad edaspidi vaid personali kasutusse ja nendega sõidetakse nii vähe kui võimalik, sest need võtavad Põdderi sõnul viis korda rohkem voolu kui uus ja suur.
Jõgeva haigla uus lift on valmistatud firmas Ottis ja võimaluse eest seda soetada on haigla tänu võlgu kahele Jõgevamaalt valitud Riigikogu liikmele, kes selle eest seisid, et lifti ja liftishahti remontimise raha Jõgevale jõudis.
?1 040 000 saime tänu neile lisaeelarvest ja 100 000 krooni selle aasta eelarvest on veel saada. Lift on keeruline süsteem, see pole sugugi ainult kast, millel trossid küljes, nagu ma varem arvasin,? muigas Põdder. Ohutustehnika kontroll on homme. Uus lift peaks kestma kauem kui haigla ise.
?Töötava haigla remontimine on ääretult keeruline,? võttis Peep Põdder lifti-teema kokku, tänades mõistva suhtumise eest kõiki neid, kes viimase paari kuu jooksul on haiglas olles lifti monteerimisega seotud müra ja ebamugavust taluma pidanud.
Hinnatõus teeb muret
Rääkides alanud aastast, kinnitas haiglajuht, et haigla korraldusliku poolega võib rahule jääda, kuid majanduslik ja rahaline seis on endiselt pingeline ja tekitab muret. Haigekassa hinnatõus üldist hinnatõusu ei kata, sest juba näiteks toiduainete hinnad tõusevad katastroofiliselt.
Peep Põdderi sõnul on haiglal käes haigekassaga sõlmitud I kvartali leping, mille järgi haiglal on kasutada pisut üle 9 miljoni krooni. ?See on esialgne miinimum, mille ulatuses haigekassa meilt teenuaseid ostab. See leping lähtub eelmise aasta tegelikest hindadest ja selle lepingu me ka kindlasti täidame,? rääkis Põdder.
Muret teeb haiglajuhile aga üldine hinnatõus kogu riigis, mis on ka raviasutust tabanud. ?Kui möödunud aasta alguses tundus, et haigekassa lepingu summad on sellised, et me saame päris hästi elada, siis nüüd olukord enam sama muretu ei paista. Me tõstsime möödunud aastal ju kõigi palku, möödunud aasta hinnatõusud on aga olnud lausa katastroofilised,? rääkis ta.
e-retseptiks valmis
Uuel aastal tõuseb Jõgeva haigla paindlikkus ka sellega, et soetatakse mitmeid uusi seadmeid. Peagi saab Jõgeval näiteks koloskoopia protseduure teha, mistõttu patsiendid ei pea enam selle protseduuri pärast Tartusse sõitma.
Üks uue aasta suuremaid projekte on röntgeniaparaatide digitaliseerimine. ?See annab meile võimaluse kiiremini ja mugavamalt tegutseda, siis saab vajaliku pildi saata tohtrile kasvõi õhtul hilja koju, et ta ei pea minema seda töö juurde vaatama. Kindlasti liigume oma arvutimajanduses edasi ka selles mõttes, et oleme valmis nii e-retsepti kui ka e-haigusloo tulekuks,? rääkis Peep Põdder.
Jõgeva haiglal on Põdderi kinnitusel päris head võimalused kõikide uuringute tegemiseks. Haiglal on hea tehnika ja eelmise aasta suurte ostude hulka kuulusid näiteks uued andurid heal tasemel ultraheliaparaadile.
?Seniseid andureid oli juba nii palju kasutatud, et kõhukoopa ja südame vaatamiseks osteti uued, millest kumbki läks maksma 150 00 krooni,? rääkis Põdder.
Suveks kaob soe vesi
Jõgeva haiglal on Põdderi hinnangul Jõgeva linna tavapärased proobleemid, millest kõige hullem on, et suvel võetakse soe vesi ära.
Haiglajuhi sõnul on see põhiliste inimõiguste rikkumine, mis tsiviliseeritud riigis ei ole normaalne.
?Mingi prantslaste firma meil siin kütab. Olen mõelnud sellele, et kui nemad ise seal Prantsusmaal peaksid olema ilma sooja veeta, kui nad jätaksid oma köetavad linnad kasvõi üheks päevaks ilma sooja veeta, siis enam nende teenust ei tarbitaks,? oli peaarst nördinud.
Kuigi haiglas saadakse sooja vett elektriboleritega, pidurdab see suuresti raviteenuste kasutegurit ja eriti tõsiselt kannatab selle all haigla taastusravi.
Haigla vajab vesiravi aastaringselt ja praegust olukorda ei saa lõpmatuseni kannatada. Haiglajuht loodab peagi pöörduda prantslaste konkurentide poole, kes oleksid nõus gaasikatla üles panema.
Ka küttega pole Jõgeva haiglas asjad korras, kuid selles on süüdi tasakaalustamata küttesüsteem. ?Kui esimesel korrusel on hea, võid neljandal leili visata, kui aga üleval on normaalne, siis on all juba jääkirme maas,? kommenteeris Põdder.
Haiglajärjekorrad pole pikad
Uut põrandat pannakse haiglasse ikka jupikaupa. ?Olmeline pool on meil ikka kõige nukram, aga me saame sellest üle,? kinnitas haiglajuht. Kui intensiivravi palat alla operatsiooniploki juurde viiakse, jääb vana palat tühjaks, mis annab võimaluse seal olmetingimusi parandada.
Remondi küsimuses on haigla Põdderi sõnul võtnud seisukoha, et kõik tehtav peab olema ehituslikult normatiivide poolest haiglale lubatud, materjalid hästi puhastatavad ja haiglasse sobivad.
Vaatamata suurele hoonele napib haiglal juba ruume ja polikliinikus käib kabinettide pärast võitlus.
Uue aasta üks prioriteetidest ongi just taastusravi. Tegutsevad mitmed rehabilitatsioonirühmad ja haiglal on kõrgharidusega füsioterapeut.
?Järjekorrad meil haiglasse väga pikad ei ole. Plaanilist haiget sisehaiguste haiglas ju enamasti pole. Kui ikka südamepuudulikkus ilmneb või kopsupõletik tuleb, siis see pole kunagi ette plaanitud. Tuleb lihtsalt võimalikult kiiresti uurida, et ei raiskaks aega,? selgitas Põdder.
Mõningast muret tekitab aga seegi, et tulevik tundub soosivat stressisituatsioone, mistõttu sageli ilmnevad psühhosomaatilsed haigused. Need on hädad, mille kohta inimesed sageli ütlevad, et see on närvidest.
Kui möödunud aastal oli haigekaasa poolt kindlustamata inimeste arv väga väike, siis pole põhjust arvata, et töötuse tase edaspidi sama madalale jääb.
JAANIKA KRESSA
