Kahel päeval nädalas rongiga Tartust Jõgevale sõitev Künnapuu kinnitas Vooremaale, et 40minutine rongisõit ongi paras aeg, et töömõtteid kedrata.
?Jõgeva haigla on mulle väga vastu tulnud, ma sain kasutada avara ja päikesepoolse kabineti, uue suure ekraaniga arvuti, mida on nii lastel kui ka eakatel inimestel hea kasutada,? kiitis Künnapuu.
Logopeed aitab taastuda
Kabineti uksel pole küll veel logopeedi silti, kuid sees on seinal suur peegel, kuhu logopeed ja patsient koos hääldamisharjutusi tehes vaatavad.
?Ma võtan kõneprobleemidega inimesi vastu nii ambulatoorselt kui statsionaarselt. Ambulatoorselt tulevad vastuvõtule ikka lapsed, kelle hulgas on kõige enam düslaalikuid ja düsartrikuid, haiglas aga tegelen peamiselt afaasiahaigetega. See on kõnepuue, mis tekib pärast ajukahjustust. Sageli kaob inimestel, kes on selle raske katsumuse läbi teinud, kõne- ja kirjaoskus, või tekib neil kõnetakistus ja logopeed on see, kes aitab nende kõnel taastuda. Kui füsioterapeudid aitavad taastuda inimese füüsisel, siis logopeed tegeleb kõnepoolega,? selgitas Künnapuu.
Kuigi logopeed saab haigeid külastada ka osakondades, ootab ta liikumisvõimelisi inimesi ikka oma kabinetti, sest palatites ei olda tavaliselt üksi, kabinetis aga saab segamatult teha individuaalset tööd.
Logopeedi sõnul oli tema esimene töökuu Jõgeval veel suhteliselt vaikne, sest inimesed ei teadnud, et haigla pakub ka logopeediteenust. Nüüd on aga päevagraafik juba suhteliselt tihe.
Mu patsiendid on nii erinevad
Jõgeva haigla statsionaaris on Kadi Künnapuul praegu 4 patsienti.
?Mu töö pole mingil juhul rutiinne, sest mu patsiendid on nii erinevad,? on ta veendunud.
?Haiglalogopeed tegeleb peamiselt abhaasikutega, kes on tavaliselt eakad inimesed. Mõnedes haiglates tegeleb logopeed ka imikutega, kes sünnivad teatud anatoomiliste iseärasustega ja näiteks ei suuda imeda, sest neil on suulaelõhe. Minu senised töökogemused on peamiselt küll pärit lasteaedadest. Lasteaiaealistel on väga erinevaid probleeme, sest just siis saab kõneareng õige hoo ja ilmnevad probleemid. Koolilogopeed tegeleb juba sootuks teistsuguste asjadega, s.o lugemis- ja kirjutamisraskustega. Need on nii erinev tööpõld, nii erinevad asjad.?
Kadi Künnapuu teadis juba keskkoolis, et tahab saada eripedagoogiks. Seda eriala sai õppida nii Tartu kui Tallinna Ülikoolides, kuid ainult Tartus jagunes eripedagoogika kolmeks haruks, ainult Tartus sai õppida logopeediks.
?Ülikooli kolmandal kursusel oli mul vaja valida kolme haru, sotsiaalpedagoogika, eripedagoogika või logopeedia vahel. Mulle tundus, et just logopeedia oli kõige huvitavam, tegin oma valiku eelkõige nende ainete tõttu, mida selles harus õpetati, nende tugevate õppejõudude pärast, kes pidasid väga huvitavaid loenguid,? rääkis Künnapuu.
Eripedagoogika on Jõgeva haigla logopeedi sõnul huvitav selle poolest, et ta koosneb paljudest teistest erialadest nagu meditsiin, pedagoogika, neuroloogia, psühholoogia, neurolingvistika, kõnepsühholoogia jne.
Iga päev on tööl mingi tulemus
Jõgeva haigla on Kadi Künnapuule kolmas töökoht. Ülikooli ajal töötas ta ühes Pärnu lasteaias, siis ühes Tartu lasteaias logopeedina. Ka on ta käinud praktikal mitmes Tallinna kliinikus ja koolis.
?Eripedagoogika tudengid saadetakse terve viimase aasta jooksul väga erinevatesse kohtadesse praktikale. Kooli lõpetamisest saadik 2004. aastal olen ma teadnud, et tahan saada tööle kliinikusse. Tartus aga on logopeede isegi palju ja haiglalogopeedide kohad hõivatud,? tunnistas Kadi Künnapuu, et ei välista võimalust asuda Jõgeva haiglasse tööle täiskohaga.
Tööd logopeedidel jätkub, sest koos meditsiini arenemisega, tänu millele tuleb statistiliselt suurem hulk inimesi insuldist välja ja jääb ellu, suureneb ka taastusravi vajajate hulk. Ka lastega on sama lugu: on palju uusi aparaate, suudetakse rohkem lapsi päästa, enneaegsed jäävad ellu, see tähendab, et sünnib ja jääb ellu rohkem teatavate kesknärvisüsteemi kahjustustega või hapnikupuudusest tekkinud probleemidega lapsi.
?Logopeedilisi lapsi on rohkem, järjest rohkem tuleb juurde häälduspuuete ja ka raskemate probleemidega lapsi. Psüühika ja kõne on tihedas seoses, eriti hästi väljendub see seos kogeluse, aga ka muude kõnepuuete puhul. Sellistel puhkudel tuleks jälgida, et annaksime endale ja oma ajule piisavalt tööd ja puhkust ning et meie toit ja keskkond oleks võimalikult vähe saastunud ja mürgivaba. Nii on karm öelda, aga inimkond muutub küll järjest haigemaks,? selgitas Kadi Künnapuu, olles asunud Jõgeval olukorda leevendama.
JAANIKA KRESSA
