?Poes leiba ostes saab igaüks veenduda, kas leib on pehme. Ta võib seda katsuda ja maitsta ning kui ei meeldi, siis enam ei osta. Raviteenuse puhul ei ole inimesel sama adekvaatset ülevaadet sellest, mida talle pakutakse,? räägib Peep Põdder.
Peaarst pole nõus, et maakonnahaiglat peetakse peamiselt hooldushaiglaks. Tema sõnul on olukord pigem vastupidine. Kui suurtes keskustes ravitakse spetsiifilisi haigusi ja iga diagnoosi jaoks on oma osakond, siis patsient, kellel on palju haigusi, ei sobi ühessegi neist ja maandub lõpuks ikka maakonnahaiglasse, kust pole teda enam kusagile edasi saata.
Järjekorrad Jõgeva haiglasse pääsemiseks pole eriti pikad. Toimib ka see väikese koha fenomen, et kui keegi ikka tõsiselt haigeks jääb, siis tuuakse ta lihtsalt haiglasse kohale, olgu ta järjekorras või mitte.
?Olen ka perearstidele öelnud, et võime ju panna patsiendi plaanilisse järjekorda, mis on kaks nädalat, aga kui ta on sul ikka juba niisugust nägu, et kiirabi ta öösel nagunii ära tooks, siis toome parem kohe päevasel ajal,? räägib Peep Põder. ?Rõõmustav on see, et kogukonnasisene hoolitsus toimib, sageli toovad inimese haiglasse tähelepanelikud naabrid.?
Pooleteise aasta jooksul, mis Põdder on Jõgeva haiglat juhtinud, on usaldus haigla vastu tõusnud. See väljendub kasvõi selles, et järjest keerulisemaid ja raskemaid haigeid on Tartu Ülikooli Kliinikumist Jõgevale taastusravile saadetud.
Põdder peab esmatähtsaks patsiendi kasu. ?Me võtame ette vaid niisuguse teenuse, mida suudame pakkuda. Kui ei suuda, siis ütleme ausalt, et meie seda ei suuda, lähim koht on Tartu või Tallinn. Pigem tagame haigele transpordi. Peamine on, et patsient saaks kvaliteetse teenuse,? on Põdder veendunud, et kitsastes tingimustes ei tohi killustuda ja isiklike ambitsioonide rahuldamiseks ei tohi haiglat kasutada.
Näiteks ei ole mõtet osta igasse haiglasse odavat ja kehva aparaati ning petta sellega patsiente, kes usuvad saavat heatasemelise terviseuuringu. ?Need on asjad, mida haige ise ei tunne. Patsient ei saa kontrollida, milline on kvaliteet, tema märkab vaid, et tuled vilguvad, vaataja on ka lahke ja ruum on remonditud,? muretseb Põdder. Kogu haigla tegevus peaks tema sõnul olema suunatud sellele, et patsient saaks parima kvaliteediga teenuse.
Geriaatria kui kunst
Oluline on ka arstide konsensus, omavaheline nõupidamine ja kogemuste vahetamine. ?Meditsiinis loeb see, kui on kogemusi. Sellepärast on vaja igas vanuses arste, mõnikord on vaja hoida mõnda vana tohtrit väiksema koormusega tööl, et oleks, kelle käest nõu küsida,? selgitab Põdder, kes taastas Jõgeva haiglas ka suure visiidi traditsiooni.
Oluline on seegi, et inimene ka kodus õiget ravi edasi saab. Ravi adekvaatne tulemus selgub mõnikord alles aastate pärast. Inimene näiteks sureb 10 aasta pärast ära, aga kui teda oleks õigesti ravitud, oleks ta elanud hoopis 25 aastat.
Hooldusravil on Jõgeva haiglas siiski väga oluline roll. Põdderi sõnul hooldusravi keeruline ja täpsust nõudev, seda ei tohi alahinnata. Hooldusravi vajavate eakate patsientidega tuleb eriti tähelepanelik olla, sest nende organism on kulunud ja iga pisemgi sekkumine võib anda suurema tagasilöögi.
?Geriaatriline abi on keeruline teadus ja see ei puuduta mitte ainult arstikunsti, vaid õekunsti ehk enamgi veel,? väidab Põdder.
Väikese koha omapära
Väikese koha omapäraks peab Peep Põdder seda, et anonüümsust pole ja aega on küllalt.
Esimestel tööpäevadel puutus peaarst kokku inetu looga, kus raskes seisus haige viidi lifti ja liftimees kommenteeris, et kas neljandale (intensiivi) on üldse mõtet viia, viiks kohe keldrisse. ?Loomulikult olid solvunud nii haige kui tema sugulased, igaüks oleks olnud,? arvab Põdder ja lisab, et Tallinnas poleks selline nali läbi läinud.
Uskumatu häbematus tundub peaarstile ka see, et haiglast suvel soe vesi ära võetakse. ?Kui selline sell peaks oma äri ajama niimoodi Prantsusmaal, siis tema äri ei kestaks seal tundi ka,? pahandab ta soojust müüva erafirmaga. Praegu peab haigla kasutama suveperioodil boilereid.
Ka uimerdamine on peaarstile arusaamatu. ?Telli sa vihmaveetorud, kardinad või kruusa, ikka tuuakse põhjendamatult pika aja pärast,? kurdab Põdder, keda ajab kohe närviliseks, kui mööblipakid seisavad päev otsa ja töömehed võib-olla alles pärast lõunat hakkavad neid kokku panema.
Nii istutas ta näiteks ise haiglaesise trepi juures lillekasti lilled. ?See oli kättevõtmise asi. Nüüd käivad kõik kastekannukestega kastmas. Aga võib-olla on see ka hea, et ei kiirustata kogu aeg, et on teistsugune tempo kui Tallinnas, et aega on küll.
Igatahes on Keskerakonda kuuluv Peep Põdder rahul sellega, et Jõgeval ei suuda keegi poliitikast üle viie minuti rääkida. ?No kuidas sa ravid seda haiget, vasakpoolset või parempoolset? Või teed neile erinevalt süsti?? küsib ta.
JAANIKA KRESSA
