|
|
Et Põltsamaa ja Mustvee kiirabi on juba Tartu kiirabi alluvuses, loodab see asutus reformi käigus endale saada ka Jõgeva piirkonna. Nii langeks piltlikult öeldes viimane kohaliku haigla juurde kuuluv kants ja maakonnahaiglal poleks meie inimestele eluliselt üliolulise teenuse kvaliteedis kaasarääkimisel enam sõnaõigust. |
</span>
</span>
</b>
Neljapäevases Maalehes väitis terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe, et kiirabiteenust jääb pärast reformi edukat lõpuleviimist üle riigi pakkuma vaid seitse ettevõtet (praegu on neid 24 – H.L.).
Reformi tulemus on ette teada
“Suure tõenäosusega haukab Tartu endale terve Lõuna-Eesti, lisaks ka Jõgevamaa – Mustvee ja Põltsamaa on juba nüüd nende käes,” kirjutas Maaleht.
Vooremaa toimetuse käsutuses on Eesti Kiirabi Liidu juhtide omavahelised e-kirjad möödunud aasta novembrikuust, mil terviseametis tulevase konkursi tingimusi välja töötati. Meilivahetuses kirjeldatakse, millised oleksid suurte kiirabiteenuste pakkujate jaoks parimad konkursitingimused. Suhtlus käis vabas vormis, e-kirjavahetuses osales ka sotsiaalministeeriumi esindaja.
“Me peaksime saavutama hanke kriteeriumidesse tingimused, mida väikeettevõte ei saa kolme kuuga saavutada, mille reaalne loomine nõuaks palju raha ja mis on piisavalt defitsiitne, mida konkurent ei saa või ei jõua hanke ajaks luua,” seisis seal.
Sihtasutuse Tartu Kiirabi juhataja Ago Kõrgvee kommenteeris seda kirjavahetust Aktuaalsele Kaamerale sõnadega, et keegi on kiirabiliidu juhatuse siselistis oleva diskussiooni näpanud ja selle kurjasti kontekstist välja rebinud.
Sihtasutuse Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdderi hinnangul on kiirabireformi läbiviimine põhimõttel ise teeme reeglid, ise korraldame konkursi ja ise jagame ka turu täiesti vastuvõetamatu. “See on ehtne cosa nostra stiilis käitumine, teisiti ei oska olukorda kirjeldada,” lisas ta.
“Miks peaksid siis ülejäänud üldse hakkama ette valmistama dokumente, kui teenusteosutajad on juba enne konkurssi kindlaks määratud?” küsis Põdder.
Maavanem taotles järelevalve algatamist
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja Järva maavanem Tiina Oraste on esitanud konkurentsiametisse taotluse järelevalve läbiviimiseks, sest neile on teatavaks saanud, et konkursitingimuste väljatöötamises ja dokumentide ettevalmistamises osalesid Eesti Kiirabi Liidu juhatuse liikmed. Konkurentsiamet on asja menetlusse võtnud. Ametlikku seisukohta veel pole ning seetõttu konkurentsiamet teemat ei kommenteeri.
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ütles, et tema eesmärk maavanemana on seista oma maakonnahaigla eest.
Nii terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe kui ka SA Tartu Kiirabi juhataja on Aktuaalsele Kaamerale kokkuleppeid eitanud. Tallinna Kiirabi juht Raul Adlas kaamera ette tulema ei soostunud.
Põdderi kinnitusel tekitas taoline Sitsiilia maffia stiilis kokkuleppimine arstide seas tõsiseid eetilisi küsimusi. Nii SA Tartu Kiirabi juhataja Ago Kõrgvee kui ka Tallinna Kiirabi juht Raul Adlas on elukutselt arstid.
“Arstide jaoks pole Hippokratese vanne sõnakõlks. Nad võivad olla andnud küll nõukogude arsti vande, kuid arstivande aluseks on moraalne käitumine mitte ainult patsientidega, vaid ka oma kolleegide suhtes. See käitumine, mis nüüd välja on tulnud, on amoraalne ja ebaeetiline. Tegelikult on kogu sõnakasutus ja kõik sellega kaasas käiv selles kirjavahetuses ülimalt küüniline.”
Kiirabi on kohaliku sotsiaalvõrgustiku osa
Põdderi hinnangul on kiirabi riikliku sisejulgeoleku üks alustalasid. “Kui meil riikliku sisejulgeoleku asjade üle otsustamine käib riigihangete mõjutamise teel mingisuguse klanni omavahelisel konsulteerimisel ja endale sobilike tingimuste loomisel, siis see on väga konkreetne oht riiklikule sisejulgeolekule. Teisalt tekib inimestel küsimus, et kui kiirabi asju otsustatakse niimoodi, siis mis asju veel.”
Veel tekib küsimus kiirabi töötajatest. “Me oleme neid aastaid koolitanud, nad on osa struktuurist ning nüüd lajatatakse sellise asjaga? Miks me üldse arvame, et nad tahavadki pärast taoliste asjade väljatulekut Eestis töötada? Nad lähevadki Soome, kus neid koheldakse ühiskonna normaalsete liikmetena.”
Teine asi, millest kohaliku haigla juhi sõnul üldse aru ei saada, on see, et kohapeal olev, kohaliku juhtimisega ja kohaliku struktuuri osana töötav kiirabi on üks osa lokaalsest toimevõrgustikust, mis hakkab kohe tööle.
“Kiirabibrigaadile on tuntud kohalik kontingent, brigaad on aastate jooksul tundma õppinud ka teisi võrgustiku osapooli. Kui brigaad näeb, et kodus on laps palavikus, maja on kütmata ja kastrulid pliidil tühjad, siis ta teab, millisele lastekaitsetöötajale tuleb taolisest olukorrast infot anda. Ta on kogu maakonna sootsiumi ja sotsiaalvõrgustiku osa. Kõrgel ja kaugel tegutsev asutus teeb ära ainult selle, mis on otseselt tema ülesanne ja mille minimaalsel täitmisel ei saa teda kohtus süüdi mõista, et ta midagi tegemata jättis.”
Kõrgvee sõnul on kõikidel kiirabibrigaadidel oma piirkonna sotsiaaltöötajatega vahetu kontakt olemas.
Kiirabireform
*Eestis tegutseb ööpäevaringselt 90 kiirabibrigaadi
*Teenusepakkujaid on kokku 24
*Kavandatav reform suurendab kiirabide hulka ja muudab ka nende paiknemist
*Reform jätab praeguse 24 teeninduspiirkonna asemel alles kõigest 10
*Terviseameti peadirektori asetäitja sõnul väheneb teenusepakkujate arv seniselt 24lt seitsmele
Loe ka arvamust lk 2 ja juhtkirja
i
HELVE LAASIK
