Jõgeva haiglal on Eesti tervishoiusüsteemis olemas oma koht, leiab Agris Koppel, kes taotleb Jõgeva haiglale luba jätkata tööd kohaliku haiglana.
Sel nädalal kohtub haiglajuht haigekassa esindajatega, et rääkida läbi Jõgeva haigla kolmanda ja neljanda kvartali tervishoiuteenuste mahud.
Haigla annab ka edaspidi ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi, osutab taastus- ning hooldusravi teenuseid. Muu hulgas jääb Jõgeva haiglasse alles ka päevakirurgia osakond ning erakorraliste patsientide vastuvõtt. Lähiaastatel vajab kindlasti arendamist taastus- ning hooldusravi.
Sünnitusosakonna taasavamine jääb kaugemasse tulevikku
Perearstidele püüab haigla pakkuda enam võimalusi diagnostilisteks protseduurideks. Selleks tuleb soetada uut aparatuuri ja nüüdisajastada haigla infosüsteeme. Sünnitajate vähesuse tõttu ei ole sünnitusosakonna taasavamine Jõgeva haiglas kuigi otstarbekas. Samas võib minna nii, et näiteks umbes 10 aasta pärast saavad naised taas Jõgeva haiglas sünnitada, abiks vaid ämmaemand ja perearst.
Linnapea Viktor Svjatõ?ev uuris kohtumisel, kuidas on lood haigla personaliga. Vahepeal tundsid Jõgeva elanikud muret, et suur osa arstidest, õdedest ja hooldustöötajatest lahkub ning kohalik haigla suletakse. Agris Koppeli sõnul hetkel suurt personalipuudust siiski ei ole. “Kindlasti tuleb haiglasse tööle tuua noori arste, õdesid ning hooldajaid,” leiab juhataja.
Olemasolevale personalile tahab haiglajuht pakkuda võimalikult palju arendus- ja täienduskoolitusi, kaasaegseid töötingimusi ning konkurentsivõimelist palka. Arstide, õdede ja hooldajate palkade tõstmine sõltub riiklikust tervishoiupoliitikast ning haigla teenitavast tulust ja sellest, kuidas seda kulutatakse.
Haiglaruume saab kasutada, pakkudes hooldusravi
Agris Koppel tõdes, et palkade proportsioonid ei ole hetkel Eesti ühiskonnas paigas. Kui näiteks IT-spetsialistile makstakse 100 krooni tunnis, siis arstidele makstakse minimaalselt 50, õdedele 25 ja hooldajatele 16 krooni tunnis.
Haiglajuhil on plaanis ümber kujundada ka Jõgeva haigla personali- ja palgapoliitika. Reaalsetest muudatustest selles vallas saab rääkida alates 2006. aastast. Enne tuleb koostada ja kinnitada haigla pikaajaline arengukava.
Haiglahoones asuvaid tühje ruume ei kavatse juhataja hetkel pikemaks ajaks välja rentida, püüdes neid kasutada taastus- ja hooldusravis. Lähiajal valmib haigla seisukorra analüüs, mis annab vastuse küsimusele, kui palju läheb maksma hoone täielik renoveerimine. Kui kapitaalremondile kulub näiteks üle 10 miljoni krooni, siis tuleb tõsiselt kaaluda selle raha eest hoopis väiksema maja ehitamist.
Lisaks Jõgeva haiglaga seotud teemadele tulid linnavalitsuses jutuks ka plaaniliste operatsioonide pikad järjekorrad Eestis. Agris Koppeli sõnul on Eesti ravijärjekorrad täiesti võrreldavad teiste Euroopa riikide ravijärjekordadega.
“Kui me võtame näiteks liigeste proteesimise, siis me oleme operatsioonide hulgalt ühe elaniku kohta Soomega ühel tasemel. On ka ükskuid riike, kus teatud operatsioonide järjekorrad on märgatavalt lühemad kui Eestis,” kinnitas Koppel. Üks selline riik on näiteks Prantsusmaa. Viimastel aastatel on Eestis ravijärjekorrad stabiliseerunud ja pigem lühenenud, seda tänu ravikindlustuse eelarve suurenemisele ning tervishoiuasutuste paremale töökorraldusele.
Haiglajuhi ning linnaametnike kohtumine lõi soodsa pinnase edasiseks koostööks. Jõgeva linn ja vald saaksid panustada elanike heaolusse, tehes korda Piiri tänava ja haigla juurest Jõgeva ümbersõidule suunduva tee, et patsiendid probleemideta abi saama pääseksid.
RAIVO SIHVER
