Jõgeva Gümnaasiumi 10a klassi õpilased panid neljapäeval Põltsamaa vallas Vitsjärve külas asuval Leo Kivitarile kuuluval lageraielangil mulda kolm tuhat kuusetaime.
Riin Vare keskkonnaametist lausus, et nemad pakkusid Jõgeva Gümnaasiumile välja võimaluse minna metsa istutama ja kool olid ettepanekuga nõus. Kooli poolt võttis organiseerimistöö enda peale õpetaja Ulvi Tiisler.
Lageraieala, kus Jõgeva gümnasistid istutama asusid, oli 4,7 hektari suurune. Leo Kivitar lausus, et on ise eelnevalt samale alale 7000 taime juba istutanud, nii kuuse- kui kaseistikuid. “Kuused ja kased koos on hea ning üksteist täiendav kooslus,” kinnitas Leo Kivitar. Istikud on pärit ühest Lääne-Viru puukoolist.
Enne istutama asumist näidati õpilastele, kuidas käib töö nüüdisaegse istutustoruga. Kivitarile kuuluva erametsa kogupindala on 18 hektarit, istutusala on omaniku sõnul tema vanaisale kuulunud võsastunud karjamaa. Paari aasta eest tegi torm metsas laastamistööd ja siis tuli omanikul suurem langetustöö ette võtta.
Metsakonsulentide Leonhard Nikluse ja Ülo Kriisa sõnul on puuistikuid tegelikult õigem istutada metsamaale, mitte põllule. Mets kasvaks ise 90 protsendile maast, kui inimene sellele vahele ei segaks. Seisma jäävad põllumaad võsastuvad üsna kiiresti. Samas on nii, et kui inimene soovib metsast suuremat tulu teenida, tuleb tal looduslikule kasvuprotsessile vahele segada.
Metsaspetsialistid pole aga nõus väitega, et metsad lõigatakse maha ilma uut puistut asemele istutamata. Eestis on umbes 50 protsenti maast metsa all ja mujal Euroopas on selline suur metsasus väga harv nähtus. Tegelikult algas ulatuslik maa metsastumine suurpõllunduse tekkest alates, mil kõik väiksemad maalapid, kuhu tehnikaga oli raske ligi pääseda ja mida majanduslikult harida ei tasunud, tasapisi metsaga kattuma hakkasid. Eelmise sajandi alguses oli näiteks metsasuse protsent Eestis 20.
Samas on metsa istutamine metsaasjatundjate sõnul pigem emotsionaalne investeering. Kui põllumees ei suuda tihti ette prognoosida, milline on teravilja hind aasta pärast, siis ammugi ei oska keegi ette arvata, millist puuliiki vajatakse mitmekümne aasta möödudes kõige rohkem ja millised on aastakümnete pärast puidu hinnad. Eestis loob mets pigem energeetilist kindlustunnet.
Metsakonsulentide sõnul on mets Eesti riigile ja rahvale siiski mitmel põhjusel oluline rikkus ja seetõttu on selle uuendamine väga tarvilik.
Samal päeval istutasid Palamuse metsaseltsi liikme Taavi Tontsi langile puid Sadala kooli lapsed.
Eesti Metsaseltsi eestvedamisel korraldatava metsanädala raames toimusid reedel suured istutustalgud. Mõnedes maakondades on istutustalgud juba toimunud, näiteks Harjumaal ja Valgamaal. Viimased talgulised istutavad puid laupäeval Ida-Virumaal.
Metsad saavad juurde üle 80 000 puuistiku
Talgulistel on kavas istutada:
*500 kase-
*6000 männi-
*76 400 kuuse-
*1100 ebatsuugaistikut
*Kokku saab metsastatud ligi 40,7 hektarit.
*Istutajate koguarvuks prognoositakse tänavu umbes 500 inimest.
Allikas: Eesti Metsaselts
iii
TOOMAS REINPÕLD
