Jõgeva abilinnapea Kalmeri Laini kinnitusel oli külaskäigu eesmärk vaadata, kuidas naabritel elu läheb, tutvuda soomlaste kultuuri-, haridus- ja spordieluga ning sõlmida uusi kontakte erinevate allasutuste vahel. Samas loodeti saada uusi ideid Jõgeva linna hariduse arengukavasse.
“Me jagunesime gruppidesse ja mina ise olin seekord kõige rohkem huvitatud spordipoolest,? rääkis Lain. Abilinnapea sõnul pannakse Soomes spordile tunduvalt suuremat rõhku kui kultuurile.
Kunstirahva kontaktid
?Jõgeval käies ongi soomlased alati imestunud olnud, et meil siin nii palju laulukoore, tantsuansambleid ja näiteringe tegutseb. Meie Keuruus käigul saimegi nüüd veenduda, et sealne kultuuritegevus on meie omast kahvatum ja eks ka meie delegatsiooni kultuuritöö tegijad olid pisut löödud, et neile peamiselt spordiobjekte näidati,? jätkas abilinnapea.
Positiivse näitena tõstis Lain esile Jõgeva Kunstikooli juhataja Anne Nurmiku tegevuse, kes eelmisel aastal käis Kaarinas kunstilaagrit tegemas ja nüüd Keuruuski kolleegidega sõpruslaagri korraldamises kokku leppis. “Anne Nurmik haaras härjal sarvist,? kinnitas Kalmer Lain.
Nurmik on Keuruu reisiga väga rahul, sest sai seal kohtuda kolleegide-mõttekaaslastega. “See võimalus oli väga loov! Loovus on see, kui leiad inspireerivaid momente, mis sütitavad nii, et tahad ka ise luua. Sama tunne oli, kui käisime Kaarinas,? meenutas Nurmik.
Juunikuus on Keuruu noori kunstihuvilisi Jõgevale festivalile oodata ja aasta pärast on plaanis Keuruusse rahvusvahelisse kunstilaagrisse sõita.
?Loominguliste inimeste jaoks on oluline inspiratsiooniallikas, siis pole vahet, kust ta tuleb. Midagi ei saa teha ilma põlemiseta, põlemise ja süttimise võime on aga inimestel erinev,? ütles Nurmik, kelle igapäevatöö seisneb just selles, et suuta inimesi pisut teistmoodi, loovamalt mõtlema panna.
Jäähall ja torniga kirik
Nii Lain kui Nurmik kiitsid mõlemad Keuruu kaunist loodust. Kunstiõpetaja arvates on seal ideaalne paik kunstilaagri korraldamiseks, abilinnapea nägi aga suusaradade ideaalmaastikku.
“Neil on plaanis hakata seal lausa maailmakarika etappe korraldama. Mõned riigisisesed võistlused on seal juba olnud,? rääkis Lain.
Kõige rohkem tundis Jõgeva abilinnapea Keuruus huvi jäähalli vastu. “Ka meil Jõgeval on jäähokitraditsioonid küllalt pikad. 60 aastat on siin selle alaga tõsiselt tegeldud. Olen hakanud sellele mõtlema, et kas me ka kunagi nii kaugele jõuame, et meil Jõgeva linnas oma jäähall on,? unistas abilinnapea.
“Keuruus on jäähall olnud juba mitu aastakümmet ja kuigi linn ise on väike ? umbes 12 000 elanikku ?, on jäähall väga hõivatud. Tegutsevad päris paljud jäähoki- ja iluuisutamise treeninggrupid. See kogemus andis meile kindlust, et ka Jõgeva suuruses maakonnakeskuses võiks jäähall teatud tingimustel sotsiaal-majanduslikult ära tasuda,? lisas linnavalitsuse arenduse peaspetsialist Erki Teder.
Teise unistusena sooviks Lain näha, et Jõgevale kerkiks ilus torniga kirik. Keuruus on ka mitmeid kauneid kirikuid, mis annavad linnale oma näo.
“Meie koalitsiooniprogrammis on see sees, et me toetame torniga kiriku ehitust. Kirikut linn muidugi ise ehitada ei jaksa, aga me toetaksime seda omalt poolt,? rääkis Lain, kelle meelest on torniga kiriku olemasolu üks linna tunnuseid.
“Muidu jääbki Jõgeva vaid kaubandus- ja teeninduskeskuseks,? nentis abilinnapea.
Jõgeval on kokku kolm sõpruslinna, suhted 12 000 elanikuga Kesk-Soome linna Keuruuga on kõige pikemad: koostööleping kahe linna vahel sõlmiti 1991. aastal. Keuruu on nende aastate jooksul osutanud märkimisväärset materiaalset abi Jõgeva linna sotsiaalasutustele, igal kevadel on Keuruu delegatsioon külastanud Jõgeva sünnipäevapidu.
Keuruus saadud haridusvaldkonna kogemustest tuleb Vooremaas juttu edaspidi.
JAANIKA KRESSA
