Jõgeva endine vallavanem Saima Kalev tellis oma firmalt OÜ SK-Kujundus 70 000 krooni eest kujundustöid ja kantseleitarbeid, politsei algatas väärteomenetluse ning Harju maakohus määras mullu novembris endisele vallavanemale karistuseks 4500 krooni trahvi.
Saima Kalev selgitas, et tegemist oli trükikodadele läinud rahaga. “Tellimused olid juriidiliselt ebakorrektselt ja küündimatult vormistatud,” lisas ta.
Materiaalset kahju polnud
Kalevi hinnangul on ta selle teo eest oma karistuse saanud, kohtu otsus on jõustunud ja trahv makstud. “Kohus leidis, et materiaalset kahju ei olnud, sellepärast vähendati ka trahvisummat.”
“Ma ei lugenud seda korruptsiooniks, sest need olid väga väiksed arved. Eeldan, et korruptsioon on millegi tegemine isikliku kasu saamiseks, aga praegusel juhul oli mängus ainult valla kasu,” kinnitas Kalev. “Need asjad olid tellitud samade põhimõtete järgi nagu mujaltki ega olnud kallimad.”
Sarnaseid näiteid leidub riigikontrolli teisipäeval avalikustatud auditis veel hulgaliselt ning seda kõigi uuritud omavalitsuste kohta. Näiteks osalesid Harku ja Jõgeva vallas ning Sillamäel ja Valgas valla- või linnavalitsuse liikmed otsuste tegemisel, millega määrati toetus MTÜ-dele, kus nad ise olid juhatuse liikmed.
Omavalitsus ei taju korruptsiooniohtu
Riigikontrolli kohalike omavalitsuste auditi osakonna peakontrolör Aili Mikli ütles, et talle oli üllatuseks, kuidas omavalitsusjuhid ei saa aru olukordadest, millal ilmneb nende tegevuses korruptsioonioht, ega mõtle sellele piisavalt.
Riigikontrolli hinnangul ei tegele omavalitsused süsteemselt korruptsiooni vältiva töökorralduse kujundamisega, mitmes auditeeritud omavalitsuses on rikutud ametiisikule kehtivaid piiranguid, mille tulemusena on tekkinud korruptsioonioht.
Korruptsiooni ennetamiseks on esmatähtis läbipaistvalt ja avatult valitseda, kuid Riigikontrolli hinnangul auditeeritud omavalitsustes ametiisikute tegevuse kontrollimisega korruptsiooni ennetamise eesmärgil valdavalt ei tegeldud. Sageli põhjendati seda veendumusega, et korruptiivsed teod välistab ametnike hea ülevaade üksteise tegemistest. Auditiga tuvastatud olukord seda ei kinnitanud. Auditi valimis oli 15 eri suuruses ja eri paigus asuvast omavalitsusest, mis võimaldab teha üldistust, et probleem on süsteemne.
Paljud auditeeritud ei olnud sisuliselt hinnanudki, millistele ametnikele korruptsioonivastasest seadusest tulenevad kohustused laienevad. Riigikontroll leidis, et kuues auditeeritud omavalitsuses oli rikutud keeldu osaleda tehingus äri- või muu iseendaga seotud ühinguga. Igas kolmandas auditeeritud omavalitsuses oli ametiisik rikkunud keeldu tegelda ametikohaväliste töödega. Ametiisiku huvide konflikti vältimiseks ette nähtud protseduurireegleid ei järgitud 2/3 omavalitsustest. Teiselt poolt saab siiski tuua ka mitmeid positiivseid näiteid, kus omavalitsusorgani protokoll kajastas ametiisiku taandumist sellistest otsustest.
Kahtlased tehingud
Info avaldamisega avalikkusele suunatud kontrollivõimalusi ei taganud nõutud ulatuses 4/5 auditeeritutest. Märkimist väärib fakt, et kõik auditeeritud omavalitsused olid teinud tehinguid ühingutega, millega olid seotud volikogu või valitsuse liikmed.
Riigikontrolli analüüs näitas, et Eesti omavalitsuste volikogu ja valitsuse liikmete ning ametnike hulgas on märkimisväärne arv neid, kes on seotud mõne eraõigusliku ühingu tegevusega, olles ühingu juhatuse või nõukogu liige või aktsionär/osanik. Kirjeldatud seos oli ca 2800 omavalitsuses hõivatud isiku ja ca 4500 ühingu vahel.
Kuigi analüüs on tehtud enne 2009. aasta kohalikke valimisi, on see hulk Riigikontrolli hinnangul samas suurusjärgus ka pärast oktoobrikuiseid valimisi, sest omavalitsustega seotud tegelaskond on suurelt jaolt sama. Riigikontrolli analüüs hõlmas kõiki toonaseid volikogude ja vallavalitsuste/linnavalitsuste liikmeid ning ametnikke, keda on ligi 8500.
iii
HELVE LAASIK
