Jõgeva elaniku elatisenõuet võib hakata arutama Põlva kohtunik

Jõgeva maakohtu kohtunik Zakaria Nemsitsveridze ütles, et kava kohaselt ei peaks Jõgeva inimestele midagi muutuma, kohtupidamine Jõgeval esialgu säilib.

“Praegu on Jõgeval olukord selline, et kui näiteks toote esmaspäeval kiireloomulisema tsiviilasja, on võimalik see eelistungil läbi vaadata juba järgmisel-ülejärgmisel nädalal,” tõdes Nemsitsveridze.

Ave Melliku sõnul ei hakka tulevikus kohtutoimikud liikuma registreerimiseks Tartusse ja tagasi. “Kõik Jõgeva kohtutoimikud registreeritakse ühises infosüsteemis ja jäävad Jõgevale ning liiguvad sealt teise kohtumajja vaid juhul, kui see kohtuasi jagatakse teise kohtumaja kohtunikule,” nentis ta.

Esimene kartus suurte reformide puhul on alati töökohtade vähenemine. Maksuameti ühinemisel kadus näiteks Jõgeval 6 töökohta. Justiitsministeeriumi avalike suhete talituse töötaja Ave Mellik rahustas jõgevlasi, et muudatustega kohtute tööpiirkondades pole ette nähtud koosseisude vähendamist. “Et kohapeale jäävad kohtunikud, siis jäävad ka istungisekretärid, konsultandid ja kantseleiametnikud,” kinnitas ta. Jõgevale jääb ka kriminaalhooldus, sest see eeldab piirkondades kohalolekut ja seetõttu ei saaks kriminaalhooldus Jõgevalt ära kaduda ka siis, kui kõik muu sealt ära kaoks.

“Kinnistusosakonna puhul ei sõltu osakonna Jõgevale jäämine mitte kohtute piirkondade muudatustest, vaid elektroonilise infosüsteemi valmimisest ? see looks võimaluse klienditeeninduse praegusest teistsuguseks korraldamiseks,” märkis Mellik.

Valitsus kiitis eelmisel neljapäeval heaks kohtute seaduse muutmise eelnõu, mille järgi ühinevad praegu tegutsevad 16 maa- ja linnakohut ning neli halduskohut 2006. aastal neljaks maakohtuks ja kaheks halduskohtuks.

Kohtumõistmine jätkub kõigis praegu tegutsevates kohtumajades, teatas valitsuse pressiesindaja. Eelnõu järgi hakkavad maakohtud tegelema tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasjade lahendamise ning halduskohtud haldusasjade lahendamisega. Eelnõu eesmärk on ühtlustada kohtunike töökoormust.

Justiitsministeerium lähtus eelnõus maakohtute nimetamisel varem reformitud politsei- ja prokuratuuriasutuste territoriaalsest jaotusest.

Halduskohtute tööpiirkonnad järgivad regionaalministri kava maakondade jagunemise kohta tõmbekeskuste suhtes.

Eelnõu eesmärk on ühtlustada õigusemõistmise kiirust ja parandada kvaliteeti, kuna suuremates kohtuasutustes saab kasutada inimesi paremini ning see võimaldab ühtlustada kohtunike töökoormust ja kohtuasjade menetlusaega, selgub seletuskirjast.

Eelnõu järgi võib esimese astme kohtul olla mitu kohtumaja. Iga kohtunik on alaliselt teenistusse määratud ühte kohtumajja, kuid ta võib kohtuasju arutada igas vastava maakohtu kohtumajas. Kohtumajade arvu ja täpse asukoha ning seal alaliselt tegutsevate kohtunike arvu määrab justiitsminister.

Inimesed võivad esitada hagiavalduse või kaebuse mingi tööpiirkonna igas kohtumajas hoolimata sellest, milline kohtunik millises majas seda arutama hakkab.

Kohtuasjade jagamine kohtunike vahel nähakse ette tööjaotusplaanis, mille kinnitab kohtu üldkogu.

Eelnõu järgi jõustub uus kohtute seadus 1. jaanuaril 2006.

Justiitsminister Ken-Marti Vaher ütles, et praegu erineb kohtuasjade menetlusaeg eri kohtute vahel kuni kaheksa korda ning uus süsteem aitab seda ühtlasemaks muuta.

Kava järgi hakkavad kohtunikud spetsialiseeruma, näiteks alaealiste kuritegevusele, perevägivallale või majanduskuritegevusele, mis ühtlustab ja parandab otsuste kvaliteeti.

Kava järgi hakkab Põhja maakohtusse kuuluma 66 kohtunikku, Viru maakohtusse 30, Lääne maakohtusse 23, Lõuna maakohtusse 35, Tallinna halduskohtusse 17 ja Tartu halduskohtusse üheksa kohtunikku.

HELVE LAASIK