“Ettevõtte igapäevatöös sertifikaadi omamine pealtnäha suuri muutusi kaasa ei toogi,” ütles suuremat osa Jõgeva linna korterelamuid haldava Jõgeva Elamu juhataja Roman Babt?enko. ?Ent koostööpartnerite leidmisel annavad sertifikaadid suure eelise: selliste dokumentide omamine on märk sellest, et tegemist on usaldusväärse firmaga, kus on asjad paigas. Sertifikaadiomanike ring on nagu mingi positiivne maffia, kus “omade” peale võib alati kindel olla.”
Rahvusvahelise Standardiseerimisorganisatsiooni ehk ISO poolt välja töötatud standarditele vastavate sertifikaatide (kvaliteedijuhtimissertifikaat vastab ISO standardile 9001:2000 ja keskkonnasertifikaat ISO standardile 14001:2004) taotlemine pole lihtne. Kvaliteedijuhtimissertifikaat eeldab näiteks, et ettevõttes peab olema kirjeldatud kvaliteedijuhtimise süsteem, määratletud tõendusdokumendid ning nende haldamine, kvaliteedieesmärgid peavad olema mõõdetavad, toimima peab korralik siseinfo süsteem jne. Keskkonnajuhtimissertifikaat eeldab, et ettevõtte tegevusega kaasneda võivad keskkonnaohud on kaardistatud, et ettevõte kasutab materjale, tehnoloogiaid ja töövõtteid, mis ei kahjusta keskkonda ega oma kahjulikku mõju inimese tervisele, et ettevõtte töötajad on läbinud keskkonnakoolituse jne.
Sertifikaadi saamise eelduseks olevate dokumentide väljatöötamine võttis aega tervelt pool aastat.
?Ainuüksi tegevusjuhendeid sai kokku kolm kaustatäit,? ütles Jõgeva Elamu jurist Merike Valgmäe. ?Vanade tegevusjuhendite ümber tegemise kõrval tuli ka päris uusi koostada. Asja tegi keerulisemaks see, et ühe juhendi ümber tegemine tõi tavaliselt kaasa vajaduse muuta veel kolme-nelja juhendit, sest eri tegevused haakuvad ju omavahel.?
Mitte üksnes kaustas
Kui tegevusjuhendid üksnes kaustades seisaksid, poleks neist mõistagi mingit kasu: neis sätestatu peab olema teada kogu ettevõtte töötajaskonnale, piltlikult öeldes juhtidest majahoidjate ja muruniitjateni välja. Keskkonnanõuetega peavad eriti hästi kursis olema just muru niitmise ja prügiveoga tegelevad töötajad.
?Lisaks keskkonnaohtudele peavad töötajad teadlikud olema ka võimalikest ohtudest nende endi tervisele,? ütles Merike Valgmäe.
Ent tegelikult ulatub keskkonnajuhtimissüsteem ka sellistesse valdkondadesse, mille peale esialgu ei tule. Näiteks peab keskkonnajuhtimissertifikaati omav ettevõte vältima paberi raiskamist. Jõgeva Elamus on selleks paberregistritelt üle mindud elektroonilistele registritele ning hakatud vajalikke dokumente välja trükkima mitte ainult üht, vaid mõlemat lehepoolt kasutades.
Eelised ja kohustused
ISO sertifikaatide hankimine on Roman Babt?enko sõnul kallis lõbu: Jõgeva Elamule läks sertifitseerimine koos nõustamisega maksma 140 000 krooni, lisaks sellele kulus raha töötajate sise- ja väliskoolitusteks, töökaitsevahendite uuendamiseks jne.
?Kuigi see raha tuli meie kasumi arvelt, ei saa sertifikaatide hankimist pidada raiskamiseks, sest Jõgeva Elamu sugusele firmale tuleb see kasuks,” ütles Roman Babt?enko. “Samas on sertifikaatide kättesaamisest olulisem see, et kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem toimiksid meie firmas ka edaspidi laitmatult.?
Selle eest peavad hea seisma ettevõtte kvaliteedijuht ja siseaudiitorid. Kord aastas vaatab kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi üle ka bürood Veritas esindav välisaudiitor, kes kontrollib, kas tehtav töö vastab juhenditele ja kuidas töötajad tegevusjuhendeid täidavad, teeb vajaduse korral ettepanekuid juhendite uuendamiseks jne.
Mõistagi võib tõsisele ettevalmistustööle ja töötajate koolitamisele ka nüüd ette tulla kaebusi firma või mõne selle töötaja kohta.
?Üks tegevusjuhenditest sätestabki toimingud, mida tuleb teha siis, kui keegi väljastpoolt või ettevõtte enda seest kvaliteedi- või keskkonnanõuete eiramisele tähelepanu juhib,? ütles Merike Valgmäe. ?Kaebus tuleb koos kvaliteedijuhiga läbi arutada ning leida teed, kuidas olukorda parandada ja sarnaseid probleeme tulevikus vältida.?
Nii et sertifikaadid annavad firmale eeliseid, ent toovad kaasa ka hulga kohustusi.
RIINA MÄGI
