Alates esmaspäeva lõunast leiab huviline Jõgeva bussijaamast endale raamatu, mida võib kohapeal lugeda või ka kaasa võtta, kusjuures ta ei pea mõtlema sellele, millal ja kuidas kirjasõna tagasi tuua.
Nn vaba raamatulaenutuse idee tekkis Jõgeva linnavolikogu liikmel Priit Põdral Jõgeval rongi oodates. “Tee remondi tõttu hilines rong ikka jupp aega ja mul polnud kahjuks kotis ühtegi raamatut kaasas, mis mul tavaliselt on, et taolisi hetki täita. Nii tuligi mõte asutada Jõgevale koht, kust saaks vabalt kaasa võtta mõne raamatu ja see hiljem sinna tagasi tuua. Või kui raamat mulle väga meeldib või kui ma olen hoopis teisest linnast ja Jõgevale enam ei satu, siis võin raamatu ka endale jätta,” rääkis Põdra.
Kolleegid julgustasid
Raudteejaama ootesaal ei kuulu Jõgeva linnale ja sinna olnuks nn vaba raamatulaenutust väga raske korraldada. Pealekauba on raudteejaama ootesaal väga vähe aega lahti.
“Rääkisin oma ideest ka abilinnapea Mihkel Kübarale ja Jõgeva Gümnaasiumi direktorile Taisto Liivandile. Nemad leidsid, et mõttel on jumet ja raamatud võiksid olla hoopis bussijaamas. Rääkisin ka Ene Söödiga raamatukogust ja temagi kiitis minu idee heaks. “Mind julgustasid kolleegid Jõgeva linna haridus- ja kultuurikomisjonist,” lisas ta.
Idee nn vabast raamatulaenutusest töötab juba ka Jõgeva linna raamatukogus, kus nn vabal riiulil on mahakantud raamatud, mida tagasi ei pea tooma. Bussijaamas aga oleks hea raamatute kaasavõtmise koht ning koostöös raamatukoguga need sinna ka jõuaksid.
“Pidasin meilivahetust bussijaama arhitektidega, nemad pakkusid oma variandina välja riiulit seinale. Kahjuks oleks see jäänud haldusteenust osutava töötaja ukse taha, sinna olnuks väga raske ligi pääseda. Koos Jõgeva linnaarhitekti Anne Ördi ja linnamajandusosakonna juhataja Vello Ründvaga käisime bussijaamas vaatamas, kuhu raamatud annaks panna. Anne Örd pakkus välja mõtte kasutada ära laudu ning teha laudade alla riiulid.
“See oli kõige lihtsam ja loogilisem mõte,” rääkis Põdra.
Igale raamatule leidub tahtja
Riiulid tegi bussijaama raamatute jaoks sama firma, kes valmistas sinna ka pingid ja puhvetisse mööbli. Raamatud tulevad riiulitele Jõgeva Linnaraamatukogust ning tegemist on mahakantud raamatutega, mis nüüd makulatuurikasti asemel uue rakenduse leiavad.
Lisaks võiksid riiulitesse jõuda ka ajakirjad. “Kroonikat me sinna küll panema ei hakka, kuid näiteks Tehnika Maailm ja Eesti Naine võiksid küll olla,” lisas Põdra.
“Ehk leiab mõni inimene just sellise raamatu, mida ta on kaua otsinud, või lihtsalt leiab midagi põnevat. Ja kuna see aasta on juba ka lugemisaastaks kuulutatud, siis sobib ettevõtmine meie arvates igati selle kampaaniaga ka üldisemalt kokku,” rääkis abilinnapea Mihkel Kübar.
Ene Sööt Jõgeva Linnaraamatukogust ütles, et raamatukogus kasutatakse nn vabalaenutuse riiulit väga aktiivselt. “Mõned inimesed toovad raamatu tagasi, sest leiavad, et kodus on piisavalt raamatuid. Õnneks ei viska meie inimesed raamatuid ära, vaid toovad ülearused ikka raamatukokku. Noortele inimestele on nõukaaegsed raamatud hoopis avastamata maailm,” rääkis Sööt, kelle sõnul tuuakse raamatukokku ka esimese Eesti Vabariigi aegset kirjandust. Igale raamatule leidub tema kinnitusel tahtja.
Kui keegi Jõgeva inimestest sooviks oma kodusest raamatukogust mõnda eksemplari loovutada, võiks ta viia need raamatukokku. Sealsed töötajad teavad täpselt, kas toodud raamatut on vaja kadunu või katkiläinu asendamiseks, sobib see vabalaenutuse riiulisse või bussijaama.
Linnaarhitekt Anne Örd on nõus ka oma riiulist leitud raamatuid loovutama. Ta usub, et tegemist on hea ideega. Ja kindlasti on ta ise ka valmis mõne raamatu kaasa võtma, kui pikem sõit ees ja endal lugemismaterjali kaasas pole.
“Lisaks on meil veel mõtteid, kuhu linnas selliseid raamaturiiuleid paigaldada, kuid esialgu vaatame, kas nn bussijaama projekt õnnestub või mitte. Kui see idee ennast õigustab, siis saame sellega edasi minna,” kinnitas Kübar.
i
HELVE LAASIK
