Traditsiooniliselt toimub noortekeskusel suviti kaks laagrit. Teiseks laagriks on seekord ?Talulaager? Metsapiiga ratsatalus 8. ja 9. augustil, kus saab tutvuda kõigega, mis seotud hobuste ja talutöödega. Nagu ikka, on laagri põhitegevuseks võistlused ja mängud Laiuse mäe lähistel kaunis Vilina külas.
Mõlemad telklaagrid on lapsevanemate jaoks sümboolse tasu eest, seda põhiliselt Jõgeva linnavalitsuse poolt eraldatud tegevustoetuse arvelt. Buss laagritesse stardib laagri alguspäeval kell 10 noortekeskuse (Aia tänava koolimaja) õuelt. Eelnevalt aga tuleb laps laagrisse registreerida. Info leiate linnas reklaamitulpadelt.
Uus hooaeg
Septembris avab noortekeskus oma kolmanda hooaja. Seekord on uudiseks uued sportimisvõimalused: tänu ANK arendusprojektile on võimalus hankida velotrenazöör, lauatennis, poksikomplekt ja muudki. Kel huvi, võib juba septembris asja uurima tulla. Mudilasi ootab jälle mudilaste töötuba uute meisterdamis- ja mänguvõimalustega. Keskus ootab lapsi ja noori septembrist tööpäevadel kella 15-19, aga võib tulla ka muul ajal, kui on eelnevalt kokku lepitud. Noored, olge julged oma üritusi ja treeninguid välja pakkuma. Teil on oma ettevõtmisteks võimalik kasutada aulat ja kahte klassiruumi.
Et ka meie noorte seas on toimunud pereheitmisi, ootame uuel hooajal oma seltskonda rohkelt uustulnukaid, et teha teoks oma plaanid, koostada projekte ja viia neid läbi. Seda võimalust ongi kasutanud grupp noori ühisgümnaasiumist, kes juba kahel korral koos meiega Kultuuriministeeriumi koolivaheaja projekti on kirjutanud ning selle abil palju huvitavat ette võtnud. On olnud võimalik sõita Kuningamäe kardirajal, külastatud Aura veekeskus, mängida keeglit.
Lisaks noorte omaalgatuslikele projektidele kirjutavad projekte ka noortekeskuse töötajad. Eriti vilgas sellealane tegevus toimus aastal 2004, kus laagreid-üritusi oli tihedalt kogu aasta vältel ning projektirahasid laekus tublisti rohkem kui tegevustoetust linna eelarvest.
Kuid meilgi on oma kitsaskohad ja probleemid, mis lahendust vajavad. Uue aasta alguses kolmeaastaseks saava noortekeskuse probleem number üks on jätkuvalt ajutistest ruumidest Aia tänava koolimajas välja saada ning jõuda lõpuks oma ruumidesse. Seda probleemi kinnitas ka Jõgeva Linna Noortenõukogu. Kes tahaks tegutseda kohas, kus hubasusest ei saa juttugi olla. Tehtud on taotlus endiste Pargi poe ruumide saamiseks, mis juba noortekeskuse eksistentsi algusest saati tühjana seisavad, oodates linnavolikogu poliitiliste otsuste taga. Võrreldes Aia tänava koolimajaga on need ruumid hubased. Maja on soe, ruumide jaotus hea. Samuti on seal lihtne remonti teha ja on omaette sissepääs, mis tagab suhtelise privaatsuse. Kui probleemid tegutsemiskohaga jätkuvad, võib varsti igapäevatööst loobuda, sest kõledad ja talvel väga külmad ruumid ei meelita noori. Teada-tuntud on meie väliüritused, mis noori igati köidavad, kahju on aga kulutada pool tegevustoetusest ruumidele, mis kasutust ei leia. Võrreldes esimese ja teise aastaga on külastatavus praeguseks tublisti langenud.
Tänapäeval esitab aeg noortekeskustele teistsuguseid nõudeid, kui see oli pioneeridemajade ajastul. Avatud noortekeskused meie vabariigis on tänapäeval pigem noorte kokkusaamiskohad, kus saab kasutada internetti, korraldada üritusi, suhelda. Ringide töö pole siin esmase tähtsusega, kuigi huvi korral ei keela keegi neid ka meie majas korraldada. Meie keskus töötab eelkõige selleks, et sisustada laste ja noorte vaba aega, mis jääb üle koolitööst ja huvialaringides osalemisest. Siia ei ole tarvis kella peale kohale tormata, see on koht, kus saab vabalt oma tegevust valida.
Noored, kes praeguseks tee keskusse leidnud, ongi need, kellele seda linnas kõige rohkem vaja on. Nende hulgas on väga erinevaid inimesi. Ametnikud muretsevad asjata noortekeskuse maine pärast, kui sinna astub sisse noormees, kellel probleemid kooli, kodu ja ühiskonnaga. Teda tõrjuvad nagunii kõik. On hea, kui noortekeskus on koht, kust ei visata kedagi välja, kus saab rääkida, tegutseda. Seda olemegi vabatahtlike noorsootöötajate abiga need kaks ja pool aastat pakkunud.
Rahaprobleemid
Noortekeskus majandab end ise mittetulundusühinguna, makstes tegevustoetusest 50 protsenti kommunaalmakseteks linnale kuuluvates ruumides. Projektid nõuavad omaosalustasu, mis tegevustoetusest tuleb ära anda. Palgatööjõud on meie jaoks veel luksuseks, kuigi keskus on avatud kooliajal igal tööpäeval neli tundi. Tarvis on kasvõi poolt miinimumpalka, et tagada stabiilset tööd keskuses. Igal aastal on volikogu palgataotluse kõrvale heitnud. Küsimuse lahendaks kommunaalmaksete tegevustoetusest väljatõstmine. Tegu on siiski meie oma linna noortega, me osutame ju teenust linnale endale ja linnale kuuluvates ruumides, mille kütte eest peaks maksma ka siis, kui need tühjalt seisaksid. Ükski inimene pole igiliikur, kes ainult annab, midagi sealjuures peale töörõõmu vastu saamata. Ootame huviga uusi valimisi ja volikogu otsuseid.
SILLE RAIDVERE,
Jõgeva Avatud Noortekeskuse tegevjuht
