Möödunud neljapäeval esitles Jõgeva linn Betti Alveri muuseumis raamatut „Jõgeva linna lugu”. Koduloolise koguteose, kus on kirjutisi väga paljudelt erinevatelt autoritelt, on toimetanud Merike Kask.
“Raamatu “Jõgeva linna lugu” sünnilugu sai alguse Jõgeva linnavalitsuses, kus tekkis mõte koguda kaante vahele olulisi fakte ja seiku 2008. aastal 70-aastaseks saanud Jõgeva ajaloost,” kirjutab raamatu eessõnas Merike Kask. Ta rõhutab, et “Jõgeva linna lugu” ei pretendeerigi faktitäpse ajalookroonika tiitlile, vaid on eelkõige ühe Eesti linna tekke ja arengu lugu läbi tema elanike silmade.
Materjali tuli juurde
Jõgeva linnavalitsuse kultuuritöö peaspetsialisti Maie Puusepa sõnul on Jõgeva kohta trükiseid välja antud vähe.
“Leidsime, et just raamat on linna juubeliks väärikas märk või tähis. Nii sai kokku kutsutud ideerühm, asja arutatud ja tänaseks on raamatusse kaastööd teinud pea 30 inimest. See pole ühe inimese nägu, vaid kõigi tegijate nägu,” kinnitas Puusepp.
Kuigi raamat pidi esialgse plaani järgi ilmuma varem, mahub ta veel juubeliaastasse ära, sest alles 1. mail saab linn 71-aastaseks. Raamatu valmimisaeg venis Puusepa sõnul planeeritust pikemaks seetõttu, et meeskond oli suur ja kõik tegid seda oma põhitöö kõrvalt. Eriti tõstis Puusepp autoritest esile Ülo Pärna, Airi Rütterit, Tiit Läänet, Toomas Muru ja Maimu Valdmanni kui kõige mahukamate materjalide koostajaid.
“Esialgu plaanisime, et saame raamatu mahutada 200 lehekülje peale, kuid tänaseks on lehekülgi 263, sest materjali tuli kogu aeg juurde. Tegemise käigus hakkas mõte tööle ja tuli ka uut infot. Lõpuks oli kokkupanekul vaja ka kärpeid teha, et rahakott trükkimisekuludest üle käiks,” ütles Puusepp.
Viie aasta pärast uus raamat
Linnapea Viktor Svjatõsevi sõnul on tegemist Eesti Vabariigi ajal ilmunud esimese raamatuga Jõgeva linna kohta.
Pooleteise aasta jooksul, mis raamatu tegemisele kulus, peeti ka tuliseid vaidlusi, sest inimesed mäletavad asju erinevalt ja lõpuks jäi ka palju kajastamata, mis linnapea hinnangul annab põhjuse teha viie aasta pärast juba uus raamat.
“Traditsioon juubeliraamatuid välja anda on paljudel omavalitsustel, koostaja ja toimetaja puhul langes meie valik Merike Kasele just seetõttu, et tal on kogemusi nii Põltsamaa kui Pajusi kohalikku elu kajastavate trükiste toimetamisel. Teadsime, et probleeme saab olema palju ja et Kasel on kogemusi nende probleemide ennetamisel,” rääkis Svjatõsev.
Linnapea sõnul ilmus raamat esialgu planeeritust hiljem seetõttu, et mahud läksid suureks, asjad hakkasid venima ja inimesed mäletasid asju erinevalt ja täitsid ka oma antud lubadusi erinevalt.
“Asjad kuhjusid ja raamat, mis pidi ilmuma 2008. aasta kevadeks, ilmus peaaegu aasta hiljem. Oli autoreid, kellele pidi selgitama, et vajame valdkonniti üldistavat osa, et see ei saa olla otseselt kellegi mälestusteraamat, vaid ikka linna lugu,” tõi Svjatõsev näite, mainides, et võib juhtuda sedagi, et inimesed mäletavad erinevalt mitte ainult sündmusi, vaid ka aastaarve.
“Ennesõjaaegse osa kohta on Ülo Pärn teinud ära suure töö, seevastu meie viimase perooodi sisu oleks võinud olla palju paremini valitud. Praegu on küll hästi esindatud kultuur, haridus ja sport, puudub aga meie arengumootor majandusareng, millest tulenes ka elanikkonna juurdekasv 1970. ja 1980. aastatel. Kuigi inseneri- ja ehitusepoolel on Jõgeval olnud tublid tegijad, ei leidnud me nende hulgast kahjuks tublit kirjutajat,” kahetses Svjatõsev.
Raamat muutus elavaks
Toimetaja Merike Kase sõnul oli võrreldes eelmiste raamatute koostamisega Jõgeva puhul erinev see, et raamatu koostamisega tegeles linna poolt kokku pandud meeskond.
„Kaastööd tulid seeläbi väga erinevad nii stiililt kui ka mahult ja nende üheks tervikuks vormimine, nii et autorite omapära ja eesmärk kaduma ei läheks, oli keeruline,” kinnitas Kask, lisades, et nagu sellisteraamatute puhul ikka ette tuleb, kogunes materjali rohkem, kui raamatu algseks mahuks plaanitud oli, ja valikute tegemine mida võtta, mida jätta, polnud ka just kõige lihtsam ülesanne.
„Oleks ju soovinud raamatu kaante vahele saada kõik, mis Jõgeva linnas on juhtunud ja mis on Jõgevale andnud tema omapära. Kuna koostamine võttis päris palju aega, lisandus sündmusi üha juurde ja nii tundus, et raamat muutus juba iseenda elu elavaks asjaks, mis kasvab ja areneb veel enne, kui kaante vahelegi on saanud. Aga nüüd on ta siis trükist ilmunud ja ma siiralt loodan, et kunagi teeb keegi sellele ka järje, kus kõik see, mis praegusest „Jõgeva linna loost“ erinevatel põhjustel välja on jäänud, kenasti kirjas ja pildis sees on,” rääkis Kask.
Raamat seinast seina
Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter sõnul ilmus raamat väga õigel ajal, kui mitte ütelda, et lausa viimasel ajal, sest niisugust raamatut oli väga vaja.
“See raamat on mosaiik, selles on erinevaid kirjutis. Kes kirjutavad lihtsalt muljete ja mälestuste pinnal, kes on põhjalikult fakte uurinud. See on seinast seina raamat ja ma arvan, et see teebki raamatu väärtuslikuks,” rääkis Rütter.
Rütteri hinnangul võis Merike Kasele olla paras pähkel kogu materjal ühiste kaante vahele saada ja mingisugunegi ühtne stiil saavutada.
“Mis minu enda kirjutissee puutub, siis materjali oli palju ja valikut oli teha raske. Viimane aastakümme on napilt kirjas, kuigi selle kohta on materjali kõige rohkem. Ma pidasin minevikku selle raamatu puhul tähtsamaks,” kinnitas Rütter.
Kultuurikeskuse juhataja avaldas ka oma suure unistuse — koostada eraldi Jõgeva seltsitegevust puudutav raamat. “Seltsitegevus sai 100 aastat vanaks, ma olen palju sellele mõelnud, et saaks Jõgeva kultuuriloo kirja panna, aga selleks ma pean enne pensionile jääma, praegu pole mul veel aega nii põhjalikult sellega tegelda,” ütles Rütter.
Näitus erinevatest trükistest
Muuseumi olid neljapäeval raamatu esitlusele kutsutud eelkõige kõik selle koostajad, kes said trükise koos linnalaulu plaadiga tänutäheks. Samuti olid kohal mitmed linnavolikogu liikmed ja linnaasutuste juhid ning muidu huvilised.
Betti Alveri muuseumis oli ka näitus trükistest, mis Jõgeva ja selle linna erinevate asutuste kohta läbi aegade on ilmunud. Jõgeva paneb juubeliaastale punkti 24. veebruaril, mil tehakse linnapea sõnul kummardus Eesti Vabariigile ja ka kodulinnale.
JAANIKA KRESSA
