OÜ Linnaveski juhatuse esimees Kalev Pehme on Eestis valmistatud turbiinide üle uhke. Helmetal on tema sõnul ainuke kodumaine firma, kes häid turbiine suudab valmistada. Metallitöödega tegeleva Pärnumaa firma juht Vitali Kangur on turbiine valmistanud ja paigaldanud kokku viies paigas, kolmes neist Helmetaliga. Enne Jõgevat tegid samad mehed turbiini Vihula hüdroelektrijaamale.
Ühistegevus põhja puhastamiseks
Augusti lõpus toimus Jõgeva aleviku noortekeskuses Pedja jõe tõkestamise ja paisutamisega ning Jõgeva vesiveskis elektri tootmiseks veejõu kasutamise ja veskiseadmete käitamisega seotud keskkonnamõju hindamise aruande avalik arutelu.
Koosolekut juhatanud, ettekande teinud ja kohalike elanike küsimustele vastanud keskkonnaekspert Arvo Järvetile esitati seekord küsimusi oluliselt vähem kui varemalt samasugustel koosolekutel.
?Paisjärve kalda-alal olevate kinnistute omanikud on hakanud mõistma, mis on nende õigused ja kohustused,? nendib Järvet. Tema sõnul ei saa paisu omanikult, vallavalitsuselt ega riigilt nõuda seda, mida seaduslikult pole ette nähtud. Samal ajal tuleb aga hoolitseda paisjärve kalda korrashoiu eest.
?Keskkonnamõju hindamise kõige olulisem tulemus oli see, et kõigile osapooltele, sh kohalikele elanikele sai selgeks, mida keegi peab tegema ja mille eest vastust kandma. Väga oluline on edasine ühistegevus paisu kasutaja, vallavalitsuse ja kohalike inimeste vahel, et saaks alustatud projekt paisjärve korrastamiseks, sh põhja puhastamiseks. Seda tööd ei saa nõuda OÜlt Linnaveski kui vee erikasutusloa taotlejalt ja jõevee paisutajalt.
Vaja luua veeühistu
Koostöövajadus tulenebki eksperdi sõnul väljastatavatest vee erikasutuslubadest, mida on tarvis igale paisule. ?Oleks loomulik, kui kõikide paisude ja paisjärvede ning veejõu kasutamise küsimuste paremaks omavaheliseks lahendamiseks asutataks veeühistu. Ühistu liikmeks peaks olema ka Härjanurme kalatalu, sest kalamajandi veevarustus sõltub ka ülevalpool rakendatavast äravoolu reguleerimisest. Aga veeühistu loomine ei ole ettevõtmine, mida saab kellelegi kohustuslikuks teha. Ühistu organiseerimine peaks tulenema sisemisest vajadusest,? räägib Järvet.
Järveti sõnul pole vee erikasutusloa andmisega Linnaveskile meelega venitatud, vaid kehtiv keskkonnamõju hindamise korraldus on väga bürokratiseeritud ja venitatud ajaliselt pikaks. ?Pidasime vajalikuks kontrollida olukorda tegelikkuses kevadise suurvee ajal ning suvise väga väikese vooluhulga tingimustes. Kui oleksime teinud keskkonnamõju hindamise aruande ilma neid tingimusi kontrollimata, oleks võib-olla mõnigi probleem jäänud selgusetuks,? selgitas Järvet.
Keskkonnamõju hindamist võinuks tema sõnul aga algatada kohe, kui esmakordselt Jõgeva vesiveski vee erikasutusluba taotleti. ?Just keskkonnamõju hindamise käigus on võimalik kindlaks teha erinevate osapoolte seisukohad ning leida kõiki rahuldav lahendus,? teab keskkonnaekspert.
Jõgeva vesiveski paisutustase suurvee korral sõltub ka Painküla paisutustasemes: mida kõrgem on Painküla tase, seda halvemad on tingimused Jõgeva paisu ja paisjärve jaoks. Seega on vajalik analoogselt Jõgeva paisule hinnata ka Painküla paisutuse mõju, eriti suurvee läbilaskmise tingimusi.
Eksperdi töö on põhjalik
Jõgeva vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Vello Lukk peab Pedja jõe tõkestamise ja paisutamisega ning Jõgeva vesiveskis veejõu kasutamisega elektri tootmiseks ja veskiseadmete käitamiseks seotud keskkonnamõju hindamist ehk siis ekspert Arvo Järveti tööd väga põhjalikuks.
?On võrreldud äravoolu reguleerimise erinevaid variante, selgitatud paisutuse mõju ja veekasutuse eesmärkide komplekssust, arvestades sotsiaalseid ning maastikulisi väärtusi. Suurvee läbilaskmise hindamiseks on tehtud hüdrosõlme kontrollarvutused vee läbilaskmiseks erinevate paisutuskõrguste korral. On rõhutatud koostöö vajadust ülalpool paikneva Sae paisu ja allpool paikneva Painküla paisu omanikega. Minu arvates sisaldab nimetatud aruanne vee erikasutusloa väljaandmiseks vajalikke uuringuid, arvutusi ja soovitusi,? vastas Lukk Vooremaa pärimise peale juba kuu aega tagasi.
Peale keskkonnamõjude hindamise aruannet ja avalikku arutelu saadeti aruanne kinnitamiseks Jõgevamaa Keskkonnateenistusse. Juhataja kohusetäitja Rainis Uiga kinnitusel on aruanne kohale jõudnud ja kinnitatakse lähipäevil. Uiga loodab, et nii Jõgeva aleviku, Painküla kui Härjanurme paisutajad tegutsevad üksmeeles ja jõe kaldadki saavad aegamööda korda. ?Niisugust tormi, nagu oli möödunud aasta jaanuaris, ei oska keegi ette näha, aga normaaloludes ei peaks Pedjal mõistliku paisutamisega probleeme tekkima,? ütles Uiga
Esimesele sammule järgnevad teised
?Jõgeva aleviku veejõu taaskasutamise puhul ei ole peamine kuupäev, millal turbiinid taas tööle hakkavad, vaid see on esimene samm, millega on võimalik säilitada ja taastada ajalooline muinsuskaitseobjekt,? kinnitab keskkonnaekspert Järvet. Esimene samm oleks eeldus järgmistele ? paisjärve puhastamisele ja kalda-alade korrastamisele. Järveti meelest peaks Jõgeval olema võimalik arendada loomulikku koostööd: OÜ Linnaveski korraldab paisu korrashoiu ja paisutamisest kinnipidamise ning saab selle eest veejõudu kasutada, vallavalitsus koos alevikuseltsiga tegeleb paisjärve korrastamise ja korrashoiuga.
?Jõgeva aleviku paisjärvel on väga tähtis maastikukujunduslik ja puhkemajanduslik tähtsus. Ajaloolised mõisahooned, paisrajatised, park ja paisjärve hoolitsetud kalda-alad moodustavad asustus-ajaloolise terviku, mis võiks olla visiitkaardiks ka Jõgeva linnale,? kinnitab Järvet.
MTÜ Eesti Veskivaramu liikme, OÜ Linnaveski juhatuse esimehe Kalev Pehme arvates tuleb igale veskile läheneda eraldi, kuigi üldpõhimõte on sama. ?See siin on viimase peal ajalugu, mida tuleb hoida ehedal kujul. Kulunud trepp veskis annab tunnistust, palju seda mööda on käidud. Iga pisidetail siin räägib mulle midagi,? kinnitab mees, kes oma kodukohas veskitammi on taastanud ja seal juba keskkonnasõbralikku elektrienergiat toodab.
JAANIKA KRESSA
