Jõgeva aleviku tüdruku haikut kollasest kassist loetakse üle terve maailma

Laiuse põhikooli õpilane Janeliis Mattis (14) osales maailma laste haikude konkursil. Tüdruku luuletus kollasest kassist oli sedavõrd meeldejääv, et saadeti koos teiste auhinnatud töödega Jaapanisse.


Janeliisi sõnul tõlgiti tema haiku nii inglise kui jaapani keelde. Võistluse parimatest haikudest pannakse kokku raamat ning võidutöid hakatakse näitama Japan Airlines’i lendudel üle terve maailma. Eesti konkursile laekus kokku 1662 võistlustööd, mis oli suurima osalejate arvuga tulemus kogu maailmas. Esitatud haikudest valis žürii kümme peaauhinna ja 40 auhinna võitjat. Maailma laste haikude konkurss toimus juba 14. korda, kuid sel aastal oli esmakordselt ka kõikidel Eesti lastel võimalus sellel osaleda. Konkursil võisid osaleda kuni 16aastased ja neilt oodati haikut teemal “Hommik” ning selle juurde joonistust.

Parimad haikud valis välja žürii, kuhu kuulusid endine sumomaadleja Kaido Höövelson ehk Baruto, kirjanik ja muusik Jaan Pehk ning kirjanik, ajakirjanik ja filmirežissöör Imbi Paju. Žürii esimees oli jaapani filoloog, MoshiMoshi OÜ koolitaja ning raamatu “Õhk riisiterade vahel – kaheksa aastat Jaapanis” üks autoreid Kertu Bramanis. Paremad eesti haikukirjutajad käisid 3. juunil Tallinnas Jaapani suursaadiku pr Yoko Yanagisawa pidulikul vastuvõtul, kus neid tunnustati.

Pilk Jaapani kultuuri

Varem ei olnud Janeliis Jaapani kultuuriga eriti kokku puutunud. Hulgaliselt on tüdruk vaadanud Jaapani joonisfilme ehk animet. Haikude konkursist kuulis tüdruk õpetajalt. Juba mullu sügisel hakati koolis võistlusel osalemiseks ettevalmistusi tegema. Kirjutati hulgaliselt haikusid ning kunstitunnis joonistati sobivad pilte. Õpetajad valisid paremad tööd välja ning saatsid konkursile.

“Tunnustamisest sain teada alles kevadel, kui õpetaja Helge Maripuu ütles, et mind ootab suur üllatus,” meenutas Janeliis. Paar päeva hiljem rääkiski õpetaja, et Janeliis on saanud oma haiku eest preemia. “See oli päris suur üllatus, mul polnud see enam meeleski,” naeris tüdruk. Ta ootas Jaapani suursaadiku vastuvõttu suure põnevusega, sest ta ei olnud ju nii pidulikel sündmustel varem käinud. Mõningase seiklemise ja ekslemise järel jõudis Janeliis oma tädiga õigeks ajaks vastuvõtule, kuhu oli kutsustud 15 parimat haikukirjutajat. “Vastuvõtul oli kõige noorem viieaastane ja vanim 15aastane,” rääkis Janeliis. “Suursaadik püüdis rääkida eesti keeles, see kõlas naljakalt,” meenutas tüdruk ja lisas, et enamik  diplomaadi jutust siiski tõlgiti. Vastuvõtul pakuti igasuguseid jaapanipäraseid jooke ja suupisteid, et noortele luuletajatele selle eksootilise maa kultuuri erinevaid tahke tutvustada. Janeliis kinnitas, et soovib endas ka edaspidi Jaapanit hoida ning ülejärgmisel aastal taas konkursist osa võtta.

Kamina ees

“Mõnel hommikul tahaksin olla kollane kass kamina ees,” lausus Janeliis ilmekalt. Just see ongi tähenduslik lause ehk  hommikuteemaline haiku. Luuletuse ilmestamiseks oli ta joonistanud diivanil lebava kollase kassi.

Janeliis tunnistas, et haiku kirjutamine tundus alguses keeruline. “Ridade silpide arvuga viis-seitse-viis on päris raske arvestada. Vahepeal ei andnud silbid välja. Tegin enne kuus haikut ja seitsmes tuligi kollase kassi haiku,” selgitas Janeliis ja lisas imestusega, et see on nii naljaks, et nii väikses asja eest võib saada nii suure tunnustuse.

“Jaapanlaste jaoks on haiku väga oluline, see on osa nende traditsioonist,” märkis Janeliis põhjenduseks, miks on ühel lausel Jaapani kultuuris märkimisväärne tähendus. Tüdrukul on endalgi kodus üks triibik-kass Tigru, küll mitte kollane, aga hea inspiratsiooni allikas kindlasti. “Ta on eriline kass, sest tal on kuus küünt,” teatas ta uhkelt. Neiu sõnul meeldivad talle väga loomad ja tahab tulevikus valida ameti, mis oleks loomadega seotud. Käeharjutust saab teha näiteks suviti – minna loomade varjupaika või mõnda malevasse, kus saab loomade eest hoolitseda.

Vabaaja mõttemäng

Suursaadikult saadud auhinnakotis oli põnevat lugemist Jaapanist, mõttemäng, mudellennuk, pildiraam, ruumiline kaart Jaapani majaga ning ostukott.  Kingituseks saadud mõttemäng on Janeliisile pakkunud üksjagu peamurdmist.

 “See on päris keeruline, tuleb kaardi pealt kujundeid vaadata ja need klotsidest kokku panna,” selgitas ta. Kujundeid on ligi 30 ja praeguseks on neist kokku saanud umbes seitse.

“Kui on vaba aega, siis on sellega mõttekas tegelda,” nentis Janeliis. Raamatu kombel avanev pildiraam leidis aga kohe kasutust. “Panin sinna pildi endast koos suursaadikuga,” teatas tüdruk.

Enda rõõmuks

Lisaks haikudele ja nuputamismängudele tegeleb Janeliis spordi ja kunstiga ning naudib koos noortekeskuse rahvaga  matkamist. Tüdruk on küll tegelenud kergejõustiku ja jooksmisega, ent nüüd spordib ta rohkem enda rõõmuks.

Täitsa tavaline on näha tüdrukut mõne rahvajooksu stardis. Kõige pikem distants, mille neiu on ette võtnud, oli poolmaraton ehk 21 kilomeetrit. “Olin siis 10-aastane ja käisin oma onuga kaasas ja osa maast kõndisin. Olin lõpuks ikka päris väsinud. Kui koju jõudsin, siis magasin kaks päeva järjest,” muigas Janeliis. Tavaliselt jäävad tüdruku läbitud vahemaad 10 ja 15 kilomeetri vahele.

Kui spordist küllalt, haarab tüdruk kätte hariliku pliiatsi ja hakkab puid joonistama. “Harilikuga joonistatud puud on mu lemmikud, sest need tulevad hästi välja,” tunnistas ta. Lisaks pliiatsiga joonistamisele meeldib Janeliisile ka šabloonikunst, kus väljalõike ja aerosoolvärviga saab luua tõelisi meistriteoseid.

MARGE TASUR

 

blog comments powered by Disqus