Jõgeva alevikku ehitatakse eriline maja

Eesti Taimekasvatuse Instituut hakkab Jõgeva alevikku ehitama erilist maja, mille ühest uksest lähevad terad sisse ja teisest väljub valmis sai. Just selline peaks tulema uus Teraviljade aretuskeskuse hoone, mille projekti ETKI viimaks enne jõule kätte sai. Eriline maja peab valmis saama juubeliks, 2020. aastaks. Nimelt täitub just siis sada aastat ajast, mil Jõgeval sordiaretusega tegelema hakati. „Kopa maasselöömisest oleme täpselt nii kaugel, et kõigepealt on vaja kokku saada ehituseks vajalik rahasumma. Praegusel hetkel on meil riigieelarve broneering olemas, kuid raha eraldatakse alles järgmisest riigieelarvest. Maja peaksime valmis saama oma juubeliks aastal 2020. Maja ehitamisele ei tohiks kuluda rohkem kui aasta,“ rääkis ETKI direktor Mati Koppel.


Uue hoone projekteerisid BOA arhitektid Maiu Hirtentreu ja Anto Savi. Sinna tuleb katsekuivati, viljalaod, laborid nii vilja kui neist saadud jahu uurimiseks. 

Seemned sisse, sai välja 

„See on selline maja,“ ütles instituudi direktor Koppel „et ühest uksest lähevad terad sisse, teisest tuleb sai välja.“

See on kindlasti ka õige, sest hakatakse peale vilja omaduste hakatakse uurima ka jahu küpsetusomadusi.

„Kogu meie käsutuses olev kinnisvara kuulub Riigi Kinnisvara AS-ile. Nemad ehitavad ka uue maja valmis,“ jätkas Koppel. „Nad tegelevad ka edasi nende hoonetega, mille kasutamise meie lõpetame. Panevad müüki või leiavad muud rakendused.“

Seni töötavad instituudi osakonnad Jõgeva alevikus viies eraldi hoones. Uuendusega loobus instituut vanast muinsuskaitse all olevast aidast aleviku keskuses ja veel kahest heintaimede aretajate käsutuses olevast hoonest alevikust põhja pool. Uus maja, kuhu tuleb 24 töökohta, on kavas ehitada aleviku vana, kõrge telliskorstnaga katlamaja kohale. Sellest Pedja jõe poole jääb praegune teravilja aretuse hoone ja teisele poole Eesti Sordiseeme kuivati.

Õigupoolest hakkas instituut uut maja taotlema juba ligi kümme aastat tagasi, sest osa hoonetest oli juba siis teaduse tegemiseks suhteliselt kehvas seisus. Asjaajamine riigi valduses oleva kinnisvara täpse omaniku, valdaja ja kasutaja vahel võttis aga oma aja.

Arhitektide selgitused

Arhitektide sõnul on nii planeeringuline kui ka arhitektuurne idee suuresti inspireeritud kinnistul paiknevatest ja seda ümbritsevatest hoonetest, mille arhitektuur on agraarse iseloomuga. Projekti üks peamisi eesmärke oli luua funktsionaalne ja kaasaegne, olemasolevat arhitektuuripärandit respekteeriv hoone. Loomulikult ei ole tagaplaanile jäetud ka energiatõhusust.

Sarnaselt praegu kinnistul paiknevale katlamajale, on uus hoone planeeritud piki kinnistut põhja-lõuna suunas. Hoone ette, põhjapoolsele küljele on planeeritud aretuskeskuse esindus- ja lipuväljak.

Üheks suuremaks mõjutajaks on projekti koostamisel olnud katlamaja korsten, mille ümber on rajatud hoone planeeringuline ja arhitektuurne lahendus. Et siduda ümbrust uue hoonega, on selle planeeringusse kavandatud n-ö sisselõige, kuhu tuleb puhkeala töötajatele ja külalistele. Korstnasse on kavas rajada väike lõkkeplats koos grilliga. Nii säilib ala rekreatiivne väärtus, ja kui grillilt suitsu tõuseb, meenub ka kinnistu endine funktsioon.

Ka fassaadilahenduse puhul on funktsionaalsust oluliselt arvesse võetud ning inspiratsiooni on saadud ümbritsevast arhitektuurimaastikust. Seestpoolt on hoone seinad enamasti kaetud raudsulfaadiga töödeldud lehiselaudisega, mida liigendavad akna- ja ukseavad. Et hoone soojema ilme saaks, on akendevahelised osad ja korstnat ümbritseva puhkeala fassaadid heledaks tehtud. Sisselõige hoonesse ehk vana korstna ümbrus kaetakse valge lehise laudisega, akende vahelised osad, varikatused ja muud metalldetailid tulevad  hõbedased.

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus