Jõgeva abivallavanema tähelepanu oli tervishoiul

Kuu aja jooksul testiti Jõgeval COVID-19 suhtes 322 inimest. Testimispäevi kogunes 13 ja abis käis 19 vabatahtlikku.


„Tahan kiita neid kõiki, kes siin kuu aja jooksul, hoolimata kehvast ilmast ja ikkagi teatavast ohust, väljas olid. Kes kaks, kes kolm või kes ka ühel korral välja tuli. Tänan vabatahtlikke, nad oli suurepärased,“ alustas abivallavanem.
Jõgeva abivallavanema Viktor Svjatõševi vastutada on vallas sotsiaalvaldkond, tervishoid, välissuhted ja turism. Seega saidki tema „alad“ vaat et kõige tugevamini lõppenud eriolukorras räsida.
„Kui viirus oli juba Euroopas, oli selge, et me ei pääse sellest. See, et alguses visati nalja, oli ka suhteliselt loogiline, ohu puhul ongi mõnede inimeste reaktsioon selline. Natuke piinlik ja kurb oli, et vastutavad inimesed riigis ka sellist kildu viskasid,“ ütles Svjatõšev. „Kuigi sain juba jupp aega tagasi aru, et asi läheb hulluks, ei olnud mul kuigi palju hoobasid, et selleks valmistuda. Oleks ju võinud hakata varuma oma inimeste jaoks isikukaitsevahendeid. Eks ma rahustasin end, et valitsus nii väga ei muretse, ju me saame sellega hakkama,“ lisas ta.
Siiani paistab Jõgeva oma 2,1 haigestunuga 10 000 elaniku kohta positiivselt silma. Põhjendust ei oska abivallavanem väga täpselt pakkuda. „Kes on pakkunud, et me oleme vaesed ega jaksa välismaal käia, kes on arvanud, et oleme hõredalt asustatud. Ma usun, et see on pigem juhus, et suuremad puhangud sattusid olema Saaremaal ja Võrumaal, mitte meil. See käib muidugi algusaja kohta.
Hoolekandeasutustega rääkisime vähemalt alguses mitu korda päevas, et kusagil mitte komistada. Olen palju kilomeetreid läbi sõitnud isikukaitsevahendeid muretsedes ja peale hooldekodude ka perearste varustades. Hooldekodude juhatajad ja personal on samuti väga vastutustundlikud olnud,“ selgitas abivallavanem Svjatõšev, kes juba mõne aja on pidanud mõtlema sellele, kuidas hakata eriolukorrast välja tulema.
Valla asutused on muretsenud isikukaitsevahendeid ja desovahendeid, mõeldes ka võimalikule teisele lainele.
Hooldekodud jäävad külastajatele endiselt suletuks. „Eks selle kohta ütleb terviseamet, millal on võimalik lähedasi külastada,“ ütles ta.
„Ega ma suudagi kõigi oma vastutusvaldkondade heaks korraga midagi teha,“ nentis abivallavanem, kelle peamise tähelepanu on viimasel ajal pälvinud tervise ja hoolekande teemad.
„Abimeetmed, niipalju kui neid EASi kaudu tuleb, on ainult pisku,“ ütles Viktor Svjatõšev. „Kui ikka turiste ei ole, ja välisturiste tuleb sel aastal väga vähe, siis kuidas suudetakse orienteeruda kohalikule turistile. Ühtepidi on nälg rahaliste ressursside järele väga suur, sest turismiettevõtjad on pikalt kuival olnud. Aga kohaliku turisti käest seda ei saa, kui pakud hinna üle taluvusepiiri. Kuidas leida tasakaal, hoida ennast vee peal ja meelitada kohale turistid. Lätist võibolla tullakse, leedukate jaoks on Eesti pigem Saaremaa ja Tallinn.
Ma ei ole riigi pakutud abimeetmeid väikeettevõtjatele veel põhjalikult läbi töötanud. Esimene hinnang on see, et meil on selles valdkonnas väga palju FIEsid. Kõigi nende jaoks toetused esialgu ei kehti. Need, kes toetust tõsiselt vajavad, jäävad kas ilma või saavad seda näpuotsaga, mis vaevalt kedagi aitab.
Loodan, et siia suudetakse meelitada Eesti turiste, pakkudes neile maksimaalselt head teenust ja vastuvõetavat hinda. Kohalik turist vaatab oma rahakotti ja on samuti ebakindel. Ta küll tahab ja vajab väga meelelahutust ja kodunt välja pääseda, aga kui sein tuleb vastu, et ta ei julge selle eest nii palju välja käia, siis ta ei tule. Kuidas kompromiss leida, on praegu küsimus. Jõgeva maakonna elanikud on eriolukorra ajal käitunud vastutustundlikult ja seetõttu pole meil palju haigusjuhtumeid. Ma usun, et samuti käitutakse eriolukorrast väljumisel ja edaspidigi,“ selgitas ta.

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus