Räägi kõigepealt veidi endast ja oma tegevusest.
Olen Jens Raevald Jõgevalt. Lõpetan sellel aastal 12. klassi.
Sa oled edukas mälumängur. Kuidas sa selle ala juurde sattusid?
Eks mul olid vastavad huvid juba poisipõnnina. Meie koolis, Jõgeva Gümnaasiumis tegeldakse mälumänguga ka koolisiseselt. Esimest korda puutusin mälumänguga kokku neljandas klassis. Pärast seda jäi vahele ainult üheksas klass, kümnendas panime võistkonna kokku juba oma klassiga ja hakkasime käima koolinoorte mängudel. Olen niisiis juba kaheksa aastat mälumänguga tegelenud.
Millistel võistlustel osaled?
Käin alati Jõgeva paarismängul. Osalen ka koolinoorte mälumängul ja omavalitsuste vahelisel mälumängul. Muidu olen Tartu võistkonnas.
Kui oluline on meeskonnatöö?
Hea, kui teemad on võistkonnasiseselt ära jaotatud ja igaüks on eri valdkonnas tugev. Mina olen alati kapten olnud ja toon üksi ära umbes pooled punktid. Võistkonda on vaja veel kedagi, kes oleks kultuuris ja bioloogias hea, need valdkonnad on tüdrukute pärusmaa. Spordi ja tehnika alased teadmised kuluvad ka kindlasti ära.
Mida on vaja selleks, et olla mälumängus edukas?
Huvi on vaja. Palju küsitakse ajalugu ja geograafiat, milles ma tugev olen. Siis sporti muidugi ja kultuurilugu, vahel isegi kunsti ja kino. Peab millegagi kursis olema, et mälumängus edukas olla. Soovitatavalt peab olema ka palju vaba aega, et asjaga tegeleda jõuaks.
Kust pärinevad Sinu head ajaloo- ja geograafiateadmised?
Ajalugu oskan ma sellepärast, et olin eelmises elus ajaloolane. Kui teised lugesid alles ?Punamütsikest?, siis mina lugesin juba seitsmeaastasena ilma probleemideta vanu veneaegseid ajalooõpikuid. Geograafiahuvi sai alguse umbes samal ajal. Kodus on meil tohutult vanu kaarte. Hakkasime emaga võistlema pealinnade tundmises ja nii need pähe jäidki.
Kas koolis õpitust piisab, et olla mälumängus edukas?
Kooliteadmised on ainult alus, kooliasju mälumängus ei küsita. Ajalehtede lugemisest on palju kasu. Tuleb meelde jätta, mida loed.
Mis Su lemmikaine koolis on?
Kehaline kasvatus. Ajalugu on minu jaoks igav, sest ma tean kõike, mida tunnis räägitakse. Ühiskonnaõpetus on tore, seal saab õpetajaga vaielda. Kirjandus meeldib ka.
Kuidas kirjand läks?
Keskmiselt. Kirjutasin teemal ?Religiooni osa kultuuris?. Proovikirjand tuli mul väga hästi välja.
Mis Sulle peale mälumängu veel meeldib?
Käisin just ülevabariigilisel geograafia olümpiaadil ja sain viienda koha. Male meeldib, lugemine ka. Põhiliselt käin sõpradega väljas või siis loen. Olen ka Kaitseliidus, aga seal ei toimu eriti midagi. Looduses meeldib käia.
Millist muusikat Sa kuulad?
Kõike. Vello Orumetsast kuni Caatrini. No olgu, Caatrit väga ei kuula. HouseŽi ja RnB-d väga ei salli. Rokki kuulan vast kõige rohkem. Terminaator ja Metallica meeldivad.
Kas Sul on palju vaba aega?
Jah, loomulikult. Mina ei saa ilma vaba ajata hakkama, seda peab olema palju. Ma ei taha isegi trenni selle pärast minna, et see rööviks kogu vaba aja. Puhkpilliorkestris käisin kunagi. Teisipäeva õhtuti kella seitsmest üheksani ei saanud siis muud teha peale pasunapuhumise, see mulle ei istunud. Pealegi oleks pidanud veel pärast kodus harjutama. Ma teen seda, mis pähe tuleb, mul ei ole kindlat päevakava.
Kui oleks selline olukord, et Sul poleks mitte mingeid kohustusi ja piiramatult vaba aega, mis Sa siis selle ajaga peale hakkaksid?
Tööle läheksin. Tegelikult reisiksin kõigepealt ringi. Ma reisin tihtipeale üksinda ja ootamatult.
Kas Jõgeval on noortele piisavalt palju tegevust?
Noored ei oska võrrelda Jõgevat teiste samasuguste kohtadega ja vinguvad, et siin pole midagi teha. Tegelikult on see täiesti enda teha. Poistest võivad potentsiaalselt kõik Jõgevale jääda, vähemalt n-ö poole kohaga, ära tahavad rohkem tüdrukud, kes kurdavad, et pole ööklubisid ega kuskil ?opata ja mehed pidid ka koledad olema (naerab).
Kuidas Sulle Jõgeval meeldib?
Jõgeval pole viga midagi ? pole päris maa ega ka linn. Spordiplatse on mitmeid ja need on heas seisukorras. Mind aga trennid väga ei tõmba.
Aeg-ajalt hakkab igav, sest kõik on kuskil laiali, teistes linnades. Inimesed on nii liikuvad ja neid on raske kätte saada, kaugel käiakse tööl. Klassikaaslastega käin vähe läbi.
Mis Sa pärast keskkooli plaanid teha?
Kõigepealt sõjaväkke ja siis ilmselt ülikooli. Tartusse tahaks õppima minna, sest see on kodule lähedal.
Mida Sa õppima tahad minna?
Väga ei tahaks kommenteerida. Ütleme nii, et kui akadeemilisest testist 80 punkti saan, siis lähen õigust õppima. Muidu ajalugu, riigiteadust, haldusjuhtimist või midagi taolist.
Liis Rohtmets